Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.
[pullquote]Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit[/pullquote]Noor sakslanna Kathrin Hofmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.
Oma pikka teekonda alustasid nad Narva-Jõesuust. Arvestuslikult oleks kõndimist 2800 kilomeetrit. Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit. Eile õhtul jõudis Kathrin oma reisiseltskonnaga Sinti, olles eelnevalt peatunud Pärnus. Ta ei vali kodumaale naasmiseks mitte kõige otsemaid teid, vaid läbib looduskauneid radu. Nii on läbitud ka Haapsalut ja Valgeranda.
Sinti tegi Kathrin kõrvalpõike ajakirjanik Merle Rallmanni kutsel. Ka Merle naudib pikki rännakuid üle terve ilmamaa ja seepärast oli tema soov Kathriniga kohtumiseks hästi mõistetav. Keskeltläbi tahab sakslanna kõndida 16 kilomeetrit päevas. Seda on ligilähedaselt sama palju kui Pärnust Sinti astuda. Eesmärgiks on jõuluks koju jõuda. Kas praeguse tempoga see teoks saab või tuleb kavatsust korrigeerida, seda otsustab südikas teeline rännakul. Küll tahab ta oktoobriks jõuda Riiga, kuhu tuleb abikaasa oma naisega kohtuma. Kindlasti tahab ta näha ka Läti, Leedu ja Poola loodust. Eesti loodus on Kathrini sõnul oluliselt teistsugusem, kui Saksamaa loodus. Ka eestlased pidavat olema teistsugused, omanäolised ja täiesti eestlaslikud.
Urmas Saard
