Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran meenutas sünnipäeva avasõnas, et 1939. aasta 25. augustil kell 12 toimus Mäekalda tänaval tähelepanuväärselt oluline sündmus, kui allkirjastati paberid väikese loomaaia asutamiseks. Aga juba ennem seda toimusid ajakirjanduses väga pikad arutelud loomaia loomise üle.
[pullquote]Puurides on avatud näitus ja hoiatavad sildid: „Karubasseini sisenemine omal vastutusel”[/pullquote]Maran osundas 1936. aastal ühes ajalehes ilmunud artiklile „Me vajame loomaaeda”. Põhiliste põhjustena nimetati seda, et eesti rahva looduse tundmine on kehvale järgule jõudnud ja teisena meie paljude kodumaa loomade ning lindude halba olukorda. „Sellel ajal mõeldi, et tegelikult on loodusharidus ja looduskaitse väga olulised teemad,” lausus direktor. Peatselt saabus sõda ja sellele järgnes suur virelemise periood.
„Esimesest aastast peale hakati looma klassikalist loomaaeda. 1983. aastal saime Veskimetsa 89 hektari suuruse territooriumi, millest 35 on looduslikku – päris põnevate loodusradadega.” Ülejäänud ala moodustab loomade ja tehnilise pinna. „Minge ja piiluge! Siinsel territooriumil püüame tõesti jõuda sinna, kuhu tänapäeva loomaaiad jõuavad. Need on eelkõige hariduse ja loodushoiuasutused. Siia tullakse selleks, et oleks väga meeldiv ja saaks mingeid huvitavaid teadmisi ning elamusi,” rääkis Maran.
Tagasihoidlik juubel oli tänavu ka Hiiu folgil. 18.-21. juulil toimus XV Hiiumaa pärimusmuusika festival ja nüüd tuldi loomaaia Tuulikuplatsile jätkukontserdiga. Enne pidulikke avasõnu esinesid Tabasalu torupillimängijad. Hiiu Folgi juht Astrid Nõlvak kõneles veendunult, et loomaaed jääb alati selliseks kohaks, kuhu tullakse ikka väga heal meelel. Ta rääkis suurest rõõmust, et loomaaed pidas neid Hiiu folgiga vääriliseks ja kutsus sellisel moel pidupäevale koostööd tegema. Külalisena tõi Nõlvak kaasa kingituse. „Hiiu folgi päike, mis meid on alati Kassaril nende festivalide aegu saatnud, jäägu siit edasi jätkuvalt saatma ka Tallinna loomaaeda ja siinset juhti,” ütles ta päiksekollast varju üle andes. Vari pidavat kaitsma vihma eest ja kuuma päikse käes viibides andma jahutust.
« mitte lõhki rebida
„Proovige ennast mitte lõhki rebida, sest siin on nii palju huvitavaid üritusi ja gruppe esinemas. Proovige kõike mõistlikult jagada,” soovitas Maran, keda võis kogu pika päeva kohata paljudes kohtades liikumas, ka karupuuris ja kontsertesinemisi huviga kuulamas.
Esimesena laulis ETV Lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, järgmistena tulid lavale Tuuleviiul, Robirohi, Lõõtsavägilased, Puuluup, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina Soomest, päeva lõpetas Väikeste Lõõtspillide Ühing. Muusikakooli õpilased Georg Kütt, Amanda Sepp ja Helle Riin Laev mängisid kandlelugusid jääkarude keskel. Jääkarudele mõeldi loomaaia sünnipäeval kaunis palju. Lõõtsavägilased pühendasid laulu „Sabalaul” samuti jääkarudele.
[pullquote]veepealsest ja veealust elu võikski kogu päevaks vaatama jääda[/pullquote]Külauudiste toimetajate esmane huvi keskendus kohe hommikul pärast loomaaia väravate avamist Polaariumi uudistamisele. Tunamullu avatud jääkarumaailm on nii kütkestav, et selle veepealsest ja veealust elu võikski kogu päevaks vaatama jääda. Õnneks tüdinevad karud mingi aja pärast ära ja poevad inimeste nägemisulatusest kõrvale. Meil läks hästi, et tulime esmalt Polaariumisse. Hiljem enam karusid ei näinud, aga nägime ja kuulsime toredat ja muheda jutuga Aleksei Turovskit.
Karusid enam endistes kitsastes puurides ei näinud ja loomaaia lahkel loal võisid nüüd külastajad ise proovida jämedate raudvarbade tagant avarust uurida. Puurides on avatud näitus ja hoiatavad sildid: „Karubasseini sisenemine omal vastutusel”.
Paksunahaliste maja avati 30 aastat tagasi, kuid suuri loomi on veel palju teisigi, kes vajavad elamistingimuste parandamist. Tallinna Loomaaia Sõprade Selts kutsub inimesi toetama tiigrile uue kodu loomist. Maailma suurima kaslase, Amuuri tiigri arvukus on vabas looduses kahanenud katastroofiliselt madalale. „Loome tiigrile võimalikult looduslähedased tehistingimused ja ilmelise võimaluse neid seal jälgida. Loome Tiigrioru,” öeldakse üleskutses. Helistades 900 9007 – annetad 5 eurot; 900 008 – annetad 10 eurot; 900 9009 – annetad 20 eurot. Annetusnumbrid on avatud Telia, Elisa Eesti ja Tele2 võrgus ning kogutud annetusraha kantakse tiigrioru toetusfondi ilma vahendustasudeta. Tallinnas Alexela kontserdimajas toimub 28. oktoobril Tiigrioru ehituse toetuseks suurejooneline heategevuskontsert „Tiigri tee”.
Alates 2012. aastast valivad Tallinna Loomaaed ja Loomaaia Sõprade Selts loomaaia aasta sõbra. Tiitliga kaasnevaks auhinnaks on skulptor Tauno Kangro valmistatud ilvese kuju. Eile sai “Tallinna Loomaaia sõber 2019” tiitli kütusefirma Olerex. Selle omanikule ja juhatuse liikmele Andres Linnasele andis ilvese kuju üle tiigri nahas maskott.2017. aastal võttis vastu samasuguse austava nimetuse Talot AS, kelle uus ärinimi on Framm. Nüüd tegi 29-aastase tegutsemisajalooga ehitusmaterjalitootja loomaaia juubeliks 20 000 euro suuruse rahalise kingituse.
Urmas Saard & Kärt Saard
Samal teemal:
Linnavolikogu kinkis loomaaiale sünnipäevaks kõrvitsaid
Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole
Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest
