20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.
[pullquote]Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk[/pullquote]Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.
Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.
Solistidena astusid lavale lauljad Merit Männiste, Gerli Padar, Marko Matvere, Ott Lepland, Boris Lehtlaan, Alen Veziko, Simo Breede, Oliver Leppik. Koore saatis taas Urmas Lattikase bänd. Laulupidu juhtis ja esitas omaloomingulisi vahetekste Veikko Täär.
Kivisel lavaesisel põrandal tantsisid Pärnumaa rahvatantsijad Rahvuskultuuriseltsist Kirmas ja naisrühm Mailane. Ühiselt tantsiti „Tuljakut”.
Madalale laskuva päikese varjude pikenedes süüdati kümned tõrvikud, millega sammuti laululava ja publiku vahele. Kümnete ja kümnete käsilippudega lehvitades elati laulmisele kaasa. Kolmekümne meetri pikkuse esinejate tribüüni tagumise seina külge heisatud Sindi gümnaasiumi sinimustvalged kandelipud lisasid kaunitele eesti lauludele täiendavat silmailu.
Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk. Lõpulaulude eel pärjati Lauri Breede ja Urmas Lattikas tammepärgadega.
Väike pildigalerii meenutab veelkord ainult ühte suureks peoks ettevalmistavat päeva Ülo Kanniste tuhandete tegemiste hulgas.
Ülo Kannisto tänas peasponsorit Pärnu linna, samuti Häädemeeste, Tori, Lääneranna ja Põhja-Pärnumaa valdasid ning Pärnumaa Omavalitsuste Liitu. Kaitseliidu Pärnumaa naiskodukaitsjad keetsid lauljatele suppi. Abilisi oli veel väga palju. Ka need, kes tulid appi lavakonstruktsiooni kokku panema. Kuid vaataja pilgule jäi silma, et lava ehitamisel tegi ikkagi kõige rohkem tunde Ülo Kannisto ise. Samas tema hindab hoopiski kõige enam oma abikaasa Marika toetust. Minu esimene ja viimane abikaasa on nende ettevalmistuste pärast minust rohkemgi muretsenud ja veetnud unetuid öid, et kõik ikka õnnestuks.”
Kannisto küsis rahvalt: „Missukuses keeles on laulud kõige ilusamad?” Ja sai vastuseks, et eesti keeles. „Kohtumiseni järgmisel aastal Haapsalu piiskopilinnuse hoovis!”
Urmas Saard
Samal teemal:
Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega
Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides
„Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal
