Teisipäeva varahommikul viis reisibuss TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppurite suurema seltskonna suvelinnast Leppneeme sadamasse, mis asub Pärnust kõigest paari tunni sõidu kaugusel. Liikluse tipptundidel tuleks varuda siiski veidi pikemat sõiduaega.
Pildigaleriis 140 fotot
Jõudsime sedavõrd aegsasti kohale, et saime pea tunnikese Prangli saarele suunduva laeva väljumist oodata ja paigaga põgusalt tutvuda. Esmakordselt mainitakse küla 1373 aastal, kuid 320 aastat hiljem ilmub see ürikusse Leppneeme nime all. „Kust ta sellisena tuli, pole kaugeltki selge, sest mingit erilist seost leppadega Leppneemel ju pole – kogu Viimsi poolsaare rand on sangleppi täis,” arutles Tõnu Viik üheksa aastat tagasi Maalehes.
Prangli asub Viimsi poolsaare suhtes kirdes. Väheste geograafiliste eelteadmistega saare esmakülastajale võib nimi seostuda hoopis pranglimisega. Hiljem selgubki giidi jutust, et seos on otsene ja täpne. Aga kõigest siiski järjekorras ja ilma asjade käigust ette tõttamata. Leppneemest viib saare rootsikeelset nime kasutav parvlaev Wrangö reisijad ja sõidukid ühe tunniga Prangli põhjapoolsel rannikul paiknevasse Kelnase sadamasse. Väärikate ja Külauudiste reporteriga astusid laeva pardale kaks sinistes kuhtades noort naist. Nemad on firma Prangli Reisid giidid Berit Tomlison ja Helen Kari. Sõbralikud ja abivalmid mõlemad.
[pullquote]peaks ikka kapteni jutule pääsema[/pullquote]Juhuslikult sattusin esmalt Beritiga jutlema. Tema pole küll põline kohalik saare kodanik – nagu ka Helen, aga mingil ajal õpetas Prangli koolis inglise keelt. Teadmata, kas kapten on sarnaselt giididega sama sõbralik, poetasin esmalt oma tagasihoidliku soovi Beritile. On ju teada ütlemine: „Jumal taevas – kapten laevas.” Tahtsin piiluda kapteni silda ja näha kaptenit ennastki. „Ei ole küsimust, peaks ikka kapteni jutule pääsema,” kostis giid.
Laeva kahest kaptenist oli sedakorda tüüri hoidmas Toomas Liiv. Hiljem sain teada, et Prangli ja mandri vahel opereeriva Kihnu Veeteede reisilaev Wrangö kapten Toomas Liiv valiti saare rahva tahtel 2017. aastal seitsmendaks sädeinimeseks.
Midagi salastatut kapteni sillal ei ole. Kõike võis vaadata ja pildistada. Wrangö on spetsiaalselt Kelnase-Leppneeme liinile ehitatud. Parvlaev maksis pea kolm miljonit eurot, rahastas täies ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond. Alus sõidab liinil juba kuus aastat. Laevas jätkub lubatud kohti 74 inimesele. Meie seltskond hõivas neist 44. Olenevalt autode suurusest, saab tekile paigutada kas kaks sõiduatot või ühe 8 m pikkuse sõiduki. Laev on veidi lühem kui 25 m, laiust 9 m, süvis 1,9 m, kandevõime 27,5 t. Suurim kiirus 12 sõlme ehk 24 km tunnis. Saarte vahel liigub laev siiski oluliselt väiksema kiirusega.
“vähemat ja suuremat mõõtu graniitkivid
Saarele lähenedes ja ka saarel liikudes avaldasid muljet vähemat ja suuremat mõõtu graniitkivid. Saar ise olevat veest tõusnud ligikaudu 3500 aastat tagasi.
Kelnase sadamas olid vastas kaks veokit: GAZ 53 ja GAZ 51, viimane võibolla viiekümnendatest aastatest. Kastis sõitmine pole küll bussiga võrreldavate mugavustega, aga omamoodi põnevust tekitav eksootika siiski. Nii sõidetakse ka Kihnus, Ruhnus ja teistel väikesaartel. Eakamad inimesed mäletavad, et umbes selliselt reisiti veoautodega omal ajal koguni pikkadel ekskursioonidel ka suurel maal.
Esimeses peatuses rahvamaja juures rääkis Helen saarest üldisemalt. Berit liikus pooleks jaotatud seltskonna teise osagaerinevat marsruuti, et mitte üksteist segada.
Esmakordselt on saart mainitud 1387. aastal. Pindalaks on mõõdetud 6,44 km², kuid saar jätkab merest tõusmist. Võrdluseks, et Pärnule lähedane Kihnu on ca 10 km² suurem. Prangli on Eesti põhjapoolseim püsiasustusega ja ainus Põhja-Eesti põlisasustusega saar, kus elanikke 70 kandis. Giidi sõnul pole siiski saarerahva täpne arv üldsegi mitte kergesti määratletav. Palju on suvekodude omanikke, kelle sissekirjutus mujal. Ka püsielanikud võivad olla sissekirjutatud sinna, kus neile mingil põhjusel parajasti kasulikum.
[pullquote]viis kohapeal õppivat last[/pullquote]Saare kolme küla nimed on Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa. Vaatamata elanike vähesusele on saarel täiesti toimimas kirik, kauplus, rahvamaja, postiasutus, raamatukogu, arstipunkt, restoran ja isegi põhikool sealsamas rahvamaja lähedal. Helen nimetas üldharidusliku kooli õpilaste arvuks viis kohapeal õppivat last, kuid neile lisandub veel kolm kaugõppes õppijat. Õpetajaid on kuus. Ega sellise luksuse ülalpidamine Viimsi vallale väga meeltmööda pole, aga väikesaartel on omad õigused.
Koolist kõneldes rääkis Berit, et tuntud võistluslik peastarvutamine sai nime Prangli saare järgi väga lihtsal põhjusel. Idee ja rakenduse väljamõtlejaks oli Prangli põhikooli direktor Kalev Põldsaar. Lühidalt öeldes on pranglimine aja peale peastarvutamine.
Majad näivad mandril olevatest hoonetest pisematena, mõned on koguni päris tillukesed. Põhjuseks nimetas giid raskuseid materjalide transportimisel saarele. Saar üllatab ootamatustega. Ühe posti külge on kinnitatud foorid, milles küll keset päeva tuled ei vilkunud. Metsas näeb alla kukkunud lennuki mootori jäänuseid.
Saare käänulist peateed ääristavad graniitkivist aedikud. Paljudele suurtele kividele on pandud nimigi. Punane kivi on ümbermõõdult 25 m, kõrgust 3,1 m. Selle otsa enda upitamine polegi ilma abivahendite või libedate taldadega kuigi lihtne kehaline harjutus. Keegi lausus naljatades, et poolel teel puudub üks „aste”. Kuid Helen asetas käe ühele vertikaalsele sirge pinnaga küljele ja rääkis, et president Meri olevat sellel silmanud tuulehaugi kujutist. Head kujutlusvõimet omades võis tal õiguski olla.
Mööda männimetsa sõites võis haruharva mõnd ära eksinud kuuske kohata. Ega neid vist palju rohkem olegi kui kõigest mõne käe sõrmedel üles lugeda. Üks kuusk hakkas rahvamajast mööduva tee vastaspoolel silma seepärast, et värvilisi elektriküünlaid hoitakse jõulupuul aastaringselt.
[pullquote]mis päästis 2762 inimese elu[/pullquote]Kagusuunal sõites peatus auto surnuaia juures, kus valged ristid meenutasid 1941. aastal hukkunud eesti inimesi, kes asusid sõja puhkedes sundmobiliseerituina aurulaeval Eestirand. 3560 inimest olid teel Tallinnast Kroonlinna. Saades tabamused Saksa lennukitelt lõppes laeva teekond Keri saare lähedal. Kapten tegi kiirelt julge otsuse ja suunas hukkuva aluse Prangli saare juures madalikule, mis päästis 2762 inimese elu. Ristid, mälestuskivi ja suur rist on neile arvatavale 44-le, kes siiski hukkusid.
1924. aastal otsiti saarel naftat, kuid avastati gaasileiukoht. Nüüd on maapinnast väljaulatuva toru otsas teelistele valmis pandud pann näiteks munade praadimiseks. Autojuht süütas gaasi põlema, aga sedakorda jäi gaasileegil küpsetamine ära. Tuleohutuse tagamise pärast gaas pidevalt ei põle. Enne edasi sõitmist kummardus autojuht tule lähedale ning kustutas leegi puhumisega surnuks. Eestimaad on mujalgi puuritud, et leida väärtuslikku maavara. Ruhnuski loodeti avastada gaasi ja naftat, aga voolama hakkas mineraalvesi.
Lääneotsa külas asub puukirik, milles tegutseb EELK Prangli Laurentsiuse Kogudus. Kirikut ümbritseb Prangli kirikuaed. Helen suunas kirikusse sisenejate pilgud välisukse ees olevatele lubjakivi plaatidele, millel näeb fossiilseid jäljendeid.
[pullquote]Tänan, ei. Seda mitte üksnes aprillinalja tõttu, vaid päriselt kah[/pullquote]Tagasisõidu ootel leiti taas aega iseseisvaks luusimiseks. Võimalusi pakuvad ka interneti rakendused. Nii sattusingi juhuslikult kõigile saare külastajatele suunatud 1. aprilli uudisele: „Seoses tunneli rajamise projektiga Tallinna ja Helsingi vahele on rajajad võtnud plaani teha tunneli vahejaam ja peatuspaik Prangli saarele. Kõigil, kes on nõus loobuma väsitavast laevasõidust ja piletijahist praamile Wrangö, palume jagada postitust ja anda oma hääl vastava postituse all.” Tänan, ei. Seda mitte üksnes aprillinalja tõttu, vaid päriselt kah.
Prangli jäägu Prangliks oma looduse, eripära, kultuuri ja keelemurdega. Prangli sõnu on kogunud ja üles tähendanud Prangli Püha Laurentsiuse koguduse diakon Kalle Rebane ning Martin ja Helen Tajur. Püsiks see sõnavara jätkuvalt ka põlisasukate keelekasutuses. Nii näiteks on kartulid nannid ja tugev tuul säri, mida ülemere sõidul õnneks polnud ja päikegi paistis alates keskpäevast selgest taevast.
Urmas Saard
Samal teemal:
