Suur pildigalerii
Kevadkuu lõppedes pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend senise ameti linna mäluasutuses maha, et väärtustada oma aega suuremal määral pisikesele lapselapsele pühendades.
[pullquote]Sindi muuseum ise on üks pärl[/pullquote]Heidi on ligemale 16 ja pool aastat museaalide keskel toimetades ajalooürikuid uurinud, neid huvilistele tutvustanud, näituseid korraldanud, teinud tihedat koostööd Sindi gümnaasiumi õpilastega ja lasteaiaga ning vedanud ajalooklubi kooskäimisi. Säärane lakoonilises sõnastuses kokkuvõttev tegevuste loetelu ei tekita aimdust sellest, kuidas Heidi kutsus museaalides esile eluvaimu, mis omakorda pani esemed, fotod, pildid ja kirjalikud dokumendid põnevusi täis ajalugu jutustama.
Meenuvad Silvia Pärna õletööd ja lugematu hulk näituseid. Oma väljapanekutega on Sindi muuseumit külastanud Hayde Kursk, Helgi Tuul, Hilja Aasala, Karin Tislar, Maie Tamme, Liisa Tõnts, Vanda Kirikal, Olga Belash-Karasjova, Aljen, Helin-Helme Mugamäe, Helle Hansen ja paljud teised. Sindi muuseumi tegevus on andnud ainet kümneteks ajakirjanduslikeks ülevaate lugudeks. 2015. aastal ilmus Heidi toimetamisel „Aja jälg Sindi muuseumis”, mis räägib muuseumi loojast Olga Kaldast ja järgnevate aastate tegemistest ning inimestest.
Väga tähtis peatükk on olnud Heidi mitmekesine koostöö Sindi gümnaasiumi õpilastega. Käeline tegevus on arendanud laste näppude osavust ja loomingulist mõtlemist. Õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased on rikastanud muuseumi vaimsust. Samast vaimsusest kantuna tulid noored reedel Heidit tema viimasel tööpäeval tänama. Nad esitasid läbilõike viimase kümnekonna aasta sõnalistest etteastetest, mis meenutasid meeldejäävaid hetki vana muuseumihoone tubades. Jumalatosin noort tsiteerisid ühtses mõttepõimikus erinevaid autoreid. Esindatud olid Virve Osila, Karl Ristikivi, Artur Alliksaar ja teised. Nende kõnelust saatsid kujundlikud liikumised ja näitlikud asjad pihus.
Aga noored polnud ainsad Heidi austajad, kes tulid teda viimasel tööpäeval rõõmustama. Taas pidid eaka hoone seinad muretsema, kas ikka kõik head inimesed mahuvad üheaegselt muuseumi kitsale pinnale ära. Istuma küll kogu rahvas ei pääsenud, aga ka seismine oli nauditav toredate muuseumi sõprade seltsis. Lilled, kingitused ja tänukirjad vallavalitsuselt, gümnaasiumilt, ajalooklubilt ja teistelt andsid tunnistust sellest, kui väga Heidi aastate pikkust panust osatakse hinnata.
[pullquote]Kogu see kaduma läinud osa Sindist püsib veel mälestustes või fotoalbumites[/pullquote]Eelmisel aastal oli Pärnu muuseumis mitu kuud avatud näitus „Made in Pärnumaa”, mille Sindi osa kujundaja oli Heidi. „Me võime praegu rääkida tööstuskülast, millel oli oma esteetika ja ökoloogiline tähendus. Meil ei ole enam näidata mitte ühtegi punastest tellistest laotud kasarmut. Vabriku seinad on tühjaks põlenud. Kogu see kaduma läinud osa Sindist püsib veel mälestustes või fotoalbumites ja tekitab varju, millele saab sisu anda üksnes muuseum,” rääkis mullu oktoobris Pärnu muuseumi muuseumipedagoog Tiit Kask, kes samuti tuli nüüd Heidit lilledega rõõmustama ja tänama.
Läinud nädalal tähistas Sindi lasteaed oma 125. juubelit. Selleks puhuks koostas lasteaia endine kauaaegne direktor Viivi Palmissaar kogumiku „Vabriku-lasteaiast linna munitsipaal-lasteaiaks”. Ühe kogumiku kinkis ta mälestuseks Heidile, sest raamatus on juttu ka muuseumist. „Sagedaseks külaliseks olime Sindi muuseumis, kus sai läbi viidud ühismeisterdamisi nii õpetajatele kui lastele, aga tähistatud ka rahvakalendri tähtpäevi, külastatud näitusi ning kohtutud huvitavate inimestega,” kirjutab Palmissaar. Foto meenutab vastlapäeva viktoriini Sindi muuseumis, mille olid nuputanud lasteaia töötajate jaoks muuseumi töötajad.
Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et tema värsid sündisid viimasel tosinal minutil enne muuseumisse tulekut. Paraku ei lubanud ta oma loomingu esmaettekannet ära trükkida ja nii jääb vaimutöö pisut laagerduvalt paremat aega oodates üksnes siia ülesriputatud kujul mõtisklemiseks.
Heidi
Sellel aastal kevad tuleb mõnevõrra teisiti.
Mõttekilde erinevaid, meenutan ma Heiditki.
Tegus naine, prillid ninal, harva ütleb vahele.
Aga kui on miskit öelnud, tarkust jagub kahele.Koostöö temaga on põnev, täidetud saab meel ja hing.
Aastaid oodatud siin olnud meie kooli näitering.
Raske ette kujutada, mis saab homsest edasi.
Loodan Heidi, et sa mõistad, elu läheb edasi.
Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ütles 2016. aastal pärast raamatu „Aja jälg Sindi muuseumis” läbilugemist, et Sindi muuseum ise on üks pärl – oma paiknemise, maja arhitektuuri ning peamiselt oma idee pärast.
Pärnu abilinnapea ja endine Sindi linnapea Marko Šorin juhtis tähelepanu Sindi vaimule, millest kõneleb selgesõnaliselt Trivimi Velliste. Šorin ütles ajalooklubi Tänukirja Heidile üle andes, et selle vaimu hoidmises on oma kindel osa ka temal.
Urmas Saard
Samal teemal:
Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus