99 fotot!
Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.
[pullquote]Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha[/pullquote]28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”
Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.
Võililletüdruk (Rita Reilent) luges vahepaladeks värsse. Esinejatega liitusid ka lapsed Sipsikute rühmast. Võililletüdruk sikutas suure korvi keset põrandat. Tibude ja Pesamunade lapsed võtsid kaisukarud sülle ja esinesid looga „Soojaks kallistatud mõmmid”. Järgnes „Kevade marss” ja kontserdi lõpus laulsid kolme rühma lapsed ühes õpetajatega laulu „Kodu”. Dirigeeris muusikaõpetaja Ülle Ots, kes viimase salmi ajal hiilis vaikselt koori eest lauljate sekka.
Järgnesid õnnitlused ja kingituste üleandmised vallalt, hoolekogult, valla allasutustelt, teistelt lasteaedadelt. Valla poolt kingiti suurele lõuendile maalitud Võililletüdruk. Sindi gümnaasium täiendas lasteaia puuderikkust õunapuuga. Sindi muusikakool tuli jubilaari õnnitlema oma õpilastega, kes kõik on olnud selle lasteaia kasvandikud.
Peokülaliste ette astusid kunagised Sindi lasteaia asukad. Moedemonstratsioonil esitleti aastate 1890–1990 rõivastust. Täiskasvanute käekõrval jalutasid modellidena lapsedki.
“pedagoogilised töökogemused laste ja nende vanematega viimase 25 aasta jooksul
Väga südantsoojendavaks kujunes Viivi Palmissaare koostatud raamatu „Sindi Lasteaed 125. Vabriku-lasteaiast linna munitsipaal-lasteaiaks. Valik töökogemusi” esitlus. Viis aastat tagasi valmis Palmissaarel esimene sarnane raamat, kuigi teistsuguse sisuga – „Sindi lasteaed läbi sajandite 1894-2014”. Üle 25 aasta Sindi lasteaia tööd juhtinud direktor lisas nende raamatutega olulise jälje Eesti vanima järjepidevalt tegutseva lasteaia ajaloo jäädvustamisse.
„Antud kirjasõnasse on koondatud 1992. aastast Sindi linna kohaliku omavalitsuse munitsipaalomandisse kuulunud ja 2018. aastast riigi haldusreformi tulemusena Tori valla alluvusse üle viidud Sindi lasteaia munitsipaallasteaiaks kujunemise lugu ning lasteaias töötavate spetsialistide pedagoogilised töökogemused laste ja nende vanematega viimase 25 aasta jooksul,” kirjutab Palmissaar viimati valminud trükise eessõnas.
Palmissaar kirjeldab 25 aasta tagust aega, kui ta tolleaegse linnapea Liina Maaste kutsel ametisse asus: „Monofunktsionaalses linnakeses valitses sel hetkel valdavalt töötus. Lapsed hoiti kodudes, lastepäevakodu töötajad olid suures osas koondatud. Kohaliku omavalitsuse ees seisis küsimus, mis saab lastepäevakodust Sindis üldse ja kuidas edasi.”
Raamat ei ole üksnes mälestustekogum Sindi lasteaiaga seotud inimestele. See raamat on kasulik lugemine kogemuste ja teadmiste omandamiseks ka paljudele teistele laste kasvatamisega kokku puutuvatele inimestele.
Muusikasaalist mindi suure majaga tutvumise ringkäigule ja koguneti seejärel liikumissaali banketile. Võilille tüdruku sõnul oli temalegi üllatuseks, kui läbi liikumissaali kõrvalruumi ukse tõugati keset avarat põrandat vene ahju makett. Pikale pingile istus Sindi gümnaasiumi seitsmendas klassis õppiv John Silver Mitt ja tõmbas karmoškast hoogsad muusikapalad välja. Tema paremale ja vasakule käele istusid vene rahvarõivastes 3a klassi tüdrukud. Aga mitte kauaks. Tüdrukud tulid lustlikul meelel tantsupõrandale.
Kas teadsid, et
… lasteaed asutati ametlikult 1894. aastal;
… lasteaed on asunud seitsmes erinevas majas;
… kuni 1967. aastani asusid lasteaed ja lastesõim eraldi majades;
… lasteaeda on juhtinud 16 erinevat inimest;
… lasteaias on hetkel 13 rühma (seal hulgas neli lastesõime ja üks tasandusrühm), millest kaks asuvad gümnaasiumi ruumides;
… lasteaias on veidi üle paarisaja mudilase;
… tänasel päeval töötab majas 54 inimest;
… lasteaia maskotiks on võililletüdruk;
… lasteaial on oma lipp (kujundaja Maris Kuusk) ja tunnuslaul (sõnad Ene Michelis, viis Kristel Reinsalu).
Urmas Saard
Samal teemal:
Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”
125-aastane Sindi lasteaed pidutseb
Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit
Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed tähistas 120. sünnipäeva