Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb ühtekokku 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil.
[pullquote]üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl[/pullquote]Üks konkursi ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib tänavu ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.
Kõige rohkem esitati kandidaate lihatoodete kategooriasse, kus astub võistlustulle 28 toodet. „Eestlased armastavad väga liha süüa ning seetõttu on see valdkond aasta-aastalt ka hoogsalt kasvanud. Traditsiooniliste toodete kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi ja põnevaid tooteid ning tootmisviise. Näiteks kohtab tänavuste võistlustoodete seas pruunvetikatest tehtud vorstikestasid ja sous vide meetodil valmistatud roogasid,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Tema sõnul on palju populaarsust kogunud ka erinevad lihasnäkid ja üllatavate kodumaiste ja eksootiliste maitsega lihatooted.
Läbi aastate on arvukas olnud ka piimatoodete kategooria, kuhu esitati seekord 16 toodet. „Piimatoodete valik on täna poodides väga mitmekesine ning rõõm on tõdeda, et üha rohkem pööratakse hea maitse ja kõrge kvaliteedi juures silmas toote mõju tervisele, tuues esile toodete valgusisaldust ning vähendades toote maitsestamisel kasutatava suhkru osakaalu,“ rääkis Potisepp.
Kuna tegu on konkursi 25. juubeliaastaga, otsustas Toiduliit anda Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix’ eripreemia ühele tootele, mis on konkursi 25-aastase ajaloo jooksul mõne märgi pälvinud ning on vaatamata möödunud aastatele ja muutuvatele toidutrendidele jätkuvalt eestlaste toidulaual aukohal.
„Auhinnale kandideerib ühtekokku 25 Eesti toidutootjat, kellest igaüks esitas konkursile ühe toote, mille edulugu ettevõtte meeskonna hinnangul eriliselt esiletõstmist väärib. Tiitli võitja selgub rahvahääletuse ja Toiduliidu juhtkogu otsuse tulemusel,“ sõnas Potisepp.
Toiduliidu juhi sõnul on tal hea meel näha, et Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb taas väga suur hulk väike-ettevõtteid. Kõige enam esitasid piirkondlikule konkursile tooteid Lääne-Eesti ettevõtjad.
„Piirkondlike tootjate konkursile esitati väga palju põnevaid alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke ning maitsetrendidest rääkides võib öelda, et tootjad on pöördumas tagasi juurte juurde – üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl,“ tõi Potisepp näiteid konkursitoodetest.
Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad hindama hõbemärkidele kandideerivaid suurtootjate tooteid 21. ja 22. märtsil. Konkursivõitjad ning Eesti Parim Toiduaine 2019 tiitli pälvinud toode kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.