TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta avaaktus toimus 19. septemril hotelli Strand konverentsi saalis, kuulajatele esines loenguga majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes käsitles oma ettekandes Eesti liikumist järgneva paarikümne aasta kestel ja võrdles Eesti praegust seisundit teiste Balti riikidega.
[pullquote]Töid, mida tehakse aastal 2040, pole praegu veel olemaski.[/pullquote]Ligemale 600 õppurile, kellest umbes 150 algajat, ütles esimesena tervitussõnad äsja valituks osutunud uus Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Väärikate ülikooliga tehtava koostöö eest andis Raagmaa teenetemärgi Strandi tegevjuhile Aime Vilgasele. Tervitamas olid ka Pärnu abilinnapead Siim Suursild ja Marko Šorin.
Traditsiooniline pidulikkus jätkus muusikalise meelelahutusega. Pärnu Ühisgümnaasiumi noored solistid tervitasid kahe lauluga. Jane-Lii Koltsov laulis „Olen loodud rändama” (M. Mattisen / S. Soro) ja Kristel Noveki esituses kõlas „Siin või sealpool maad” (K. Koppel). Klaveril saatis sama kooli muusikaõpetaja Kadri Keskküla.
Mõned mõttekillud ministri sõnavõtust
Kõige kiiremini muutub järgneva 20 aastaga transport, mis muudab oluliselt liiklust meie tänavapildis. Majandusministeeriumis vastuvõetud dokument tugineb ekspertrühmale, kelle hinnangul peaksid aastaks 2030 liikuma meie teedel 90% isejuhtimisvõimega sõidukid. Isejuhtivad autod on tulevikus palju turvalisemad võrreldes tänapäevastega, mida juhivad inimlike eksimistega juhid. Väga harva juhtub õnnetusi sellepärast, et masin veab alt, avariid tekivad enamasti sellepärast, et inimene on tähelepanematu või tegeleb sõitmise ajal kõrvaliste asjadega. Masin ei näpi mobiili ega sõida joobnud olekus.
Töid, mida tehakse aastal 2040, pole praegu veel olemaski. Ka 22 aastat tagasi polnud töid, mida tänapäeval tehakse. Ja on töid, mida 22 aastat tagasi tehti, pole tänapäeval enam olemas. Peame olema valmis elukestvaks õppeks.
Kui võtta perioodi 1990 kuni 2050, siis saab olema üle 65 aasta vanuseid inimesi kaks korda rohkem, 27% kogu rahvastikust. Aktiivne vananemine on võtmeküsimus.
Tulevik on robotiseerimine. See, mida varem tegid 2000 naist manufaktuuris, teevad nüüd ära 20 operaatorit, kes jälgivad masinate tööd.
et kuidas tahetakse olla Läti
Eestil läheb praegu hästi. Samas on meil ka lõunanaabrid: Läti ja Leedu. Sageli öeldakse meie inimeste poolt, et kuidas tahetakse olla Läti. Aga numbrid ütlevad, et tegelikult me ikkagi ei tahaks olla Läti, kuigi tähistame kolmekesi ühiselt naaberriikide sajandat juubelit. Sellel aastal on Eesti keskmine pension 449 eurot. Läti keskmine pension on 306 eurot ja Leedu 307, üle veerandi vähem. Täna saab Eestis kolmelapseline pere päris korralikku toetust. Esimese lapse toetus on 55 eurot, teise lapse toetus samuti 55 eurot. Kui peres on kolmas laps, siis tema toetus on 100 eurot. Kolme lapsega pere on Eestis juba suur pere ja suure pere toetus on veel 300 eurot. Meil saab kolme lapsega pere 510 eurot, mis teeb aastas 6000 eurot. Veel mõned aastad tagasi oli ainult 720 eurot.
Lätis saab esimene laps 11,38, teine 22,76 ja kolmas 34,14 eurot. Peretoetus on veel 66 eurot. Läti pere saab 134 eurot kuus, meil tuleb 510 eurot.
Palgast rääkides ei ole meil alampalgas nii suurt vahet: Lätis on 430. Meie keskmine palk on 1220 eurot, Lätis 925 eurot ja Leedus 850. Õpetaja palgas on päris suur vahe. Järgmisel aastal saab täiskoormusel õpetaja palgaks 1380 eurot. Lätis on see 680 eurot. Nii sarnased riigid, aga üks riik saab oma inimesi palju olulisemalt toetada.
Urmas Saard
