Päev: 26. september 2018

Kindral Laidoneri XIX olümpiateatejooks

Neljapäeval, 27. septembril 2018 antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XIX Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega.

Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014 Foto Urmas Saard
Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Jooks toimub traditsiooniliselt Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri kunagises kodus. Tänavune jooksurada on varasemast veidi pikem. Võistluse täpne juhend leidub ja osavõtuks registreerimine toimub Eesti Spordiselts Kalevi kodulehel.

Kell 14.15 tervitavad jooksjaid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Viimsi vallavanem Siim Kallas ning Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste. Võistlejad asuvad lähtejoonele kell 15.00.

Võistkonnad on kaheksaliikmelised. Iga osaleja läbib 650 – 750 meetrit. Auhindu jagatakse viies erinevas võistlusklassis – kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste õpilaste, gümnaasiumiealiste poiste ning eraldi tüdrukute, samuti sõpruskondade (korporatsioonid, spordiklubid) võistkondadele.

Iga võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga. Teatejooksu üldarvestuse kiireim võistkond pälvib rändkarika. Kiireima ringi jooksjad saavad eriauhinna.

Olümpiateatejooksu korraldavad traditsiooniliselt Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Kaitsevägi ja Viimsi vald.

Pärlike esines suve lõpetavatele Sindi eakatele

Sindi Naisliit korraldas eakatele suve lõpetava peo, mis tuulise ja vihmase ilma tõttu viidi Sindi sotsiaaltöökeskuse siseruumidesse.

Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova näitab esinejatele esinemise paika Foto Urmas Saard
Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova näitab esinejatele esinemise paika. Foto: Urmas Saard

Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova vaatas ilmselt mureliku pilguga esinemiseks eraldatud väheste ruutmeetritega põrandat, aga rahulolematust välja ei näidanud ja noored said tormilisi liigutusi proovida ka ülikitsastes tingimustes. Hätta nad ei jäänud ja seinadki jäid pärast esinemist oma kohtadele paigale. Tantsuansambel koosneb peamiselt Pärnu Tammsaare põhikooli õpilastest. Nende esinemiste kava sisaldab väga mitmesuguseid žanreid: rahvatantsutöötlustest estraaditantsudeni, aga nad on teinud ka süžee- ja mängulavastusi. Pärlike on võitnud rahvusvahelistel tantsuvõistlustel ja olnud alati oodatud esineja.

Tänavu 20. aprillil täitus ansamblil 20 tegevusaastat. Mai lõpus tähistas Pärlike Pärnu kontserdimajas oma juubelit. Pidulikul kontserdil tulid lavale viie- kuni 17-aastased ja täiskasvanute rühm. Pidupäeval saadi tunnustuseks Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse kiituskiri ja Eestis asuva Venemaa Föderatsiooni saatkonna kultuuriatašee Irina Bliznets andis üle Venemaa saatkonna aukirja. Täna andis omapoolse tänukirja üle ka Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste.

Loe edasi: Pärlike esines suve lõpetavatele Sindi eakatele

Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul

Paavst Franciscus astus eile hommikupoolikul, 25. septembril, Lennart Meri Tallinna lennujaamas esmakordselt Maarjamaa pinnale, kus vilu tuul andis auväärsele külalisele taaskordselt märku Baltimere äärsete ilmade tujukusest. Aga paavsti sõnad tegid kuulajatele sooja, kui ta väljendas soovi paremini tundma õppida meie kultuuri, eriti selle vastupanuvõimelisust, mis on lubanud meil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada.

Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul Foto Urmas Saard
Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Paavst Franciscus: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.[/pullquote]”Püha isa teadis, et sajandeid on seda maad tuntud Maarjamaana. „See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist.” Maarjale mõeldes keskendus ta mälule ja viljakusele. Paavsti sõnul tähendab mäluga maa mäletamist, et tänapäeval saavutatu on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. „Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tänastes saavutustes tunda ära ajaloo viljad, mille on loonud need mehed ja naised, kes nägid vaeva vabaduse nimel. See omakorda kutsub üles austama neid, kes valgustasid uusi radu tulevastele põlvedele.”

Franciscus ütles midagi, mida ei tohiks kunagi unustada: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.” Tema hinnangul on tehnokraatlike ühiskondade kõige ilmsemaid tulemusi elu tähenduse kadumine ja elurõõmu minetamine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma imestamisvõime, mis viib inimesed sageli eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul