Täna allkirjastasid Keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et alustada Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutustöödega.
[pullquote]Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks.[/pullquote]Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega kõrvaldatakse Pärnu jõestikus olulisim rändetõke.
Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et Pärnumaal Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel ning selle tõttu jääb 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee elustikule kättesaamatuks. „Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 jõge ja oja, pikkusega kokku üle 3300 km ja täna on need rändelolevatele kaladele praktiliselt suletud,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõjuulatust. „Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist – merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada,“ sõnab Ala.
Sindi pais avatakse Keskkonnaagentuuri juhitava projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ raames. Projektiga tehti algust juba 2015. aasta kevadel. „Uuringud, analüüsid, keskkonnamõju hindamine, projekteerimistööd, vajalike kooskõlastuste ning lubade hankimine – kõik see võib kõrvaltvaatajale tunduda ebaolulisena, sest näiliselt justkui midagi ei toimu, kuid projekti raames on need hädavajalikud tegevused, milleta ei saa,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur ehitustööde lepingu sõlmimisele eelnenud asjaajamisi. „Nüüd saame lõpuks asuda tegevuste juurde, mille edenemine on kõigile nähtav,“ lisab Tammur.
Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks. Paraku räägib jõesängis tehtavate tööde ajagraafiku kujundamisel kaasa ilm. Vee erikasutusloa kohaselt on sobivaim vooluhulk veekogus tööde teostamiseks 30 m3/s, mida mõjutavad oluliselt sademed. „Töödega hakatakse kindlasti sel suvel pihta, kuid kui kaua ehitaja vees tegutseda saab, pole ette teada. Leping sisaldab ka töid, mida ilmastik nii otseselt ei mõjuta, seega tööpuudus ka rohke vee korral ehitajat ei kimbuta,“ kinnitab Keskkonnaagentuuri projektijuht. Ehituslepingu üle hakkab teostama omanikujärelevalvet AS Infragate Eesti, kellega sõlmiti leping juunikuus. Lähiajal antakse tööde täpsema ajagraafiku kohta lisainfot. „Palume kohalikelt elanikelt tööde läbiviimise ajal mõistmist ning kannatlikkust ning murede korral pöörduda Keskkonnaagentuuri poole,“ sõnab Tammur.
Töövõtja ülesanne on lammutada Sindi pais ning rajada selle asemele tehiskärestik, mis on looduslähedase ilmega ning võimaldab vee elustikul vabalt rännata, samuti läbida paisu endist asukohta paadiga. Lepingujärgne ülesanne on ka Sindi välisujula rekonstrueerimine. „Paisu ja ujula temaatika on omajagu kirgi üles kütnud, kuid tihedas koostöös kohaliku omavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti vahel oleme leidnud kompromisslahenduse, mida nüüd saame ellu viima hakata,“ sõnab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Joonised kujutavad projektijärgsest lõpplahendusest erinevate veetasemete juures. Joonise nurgas veetase ja sellele vastav illustreering, kuidas kärestik antud veetaseme juures välja näeb. Veevaesemal ajal kärestik paljandub ning jõgi voolab Sindi poolsel kaldal madalveesängis. Veerohkemal ajal hakkab jõgi kärestikku üle ujutama ning väga suurte vooluhulkade ajal ei ole kärestikukive vee alt paistagi.
Samal teemal:
Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik
Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest
Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine
Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised
Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais
Hans Soll on saanud aastaga kolm kõrget tunnustust
