Tõrva peaväljak ja selle lähiümbrus on saanud Eesti Vabariigi juubeliaastal muljetavaldava väljanägemise, mis teeb silmad ette mõnelegi suuremale linnale.
Viimati üheksa kuud tagasi Tõrvast läbisõidul ja linnakese keskväljakul peatudes puudus kujutlusvõime sellest, millist muljet hakkab südalinn juba lähiajal avaldama. Pisut vähem kui kolme tuhande elanikuga Tõrva linna keskväljaku uuendamisega tehti algust 2014. aastal, kui ühiselt Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi peaväljaku arhitektuurivõistlus. Väljakule uue ilme parima lahenduse pakkusid välja Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Konkurss toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames, et riigi juubeliks taasaktiviseerida Eesti suuremates keskustes olulised piirkonnad.
Projekti “Tõrva keskväljaku rekonstrueerimine” rahastati Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõrva valla kodulehe andmetel oli projekti kogumaksumuseks 2,358 mln eurot, millest toetuse suuruseks arvestati maksimaalselt 1,2 mln eurot. Ülejäänu tuli katta kohaliku omavalitsuse laenu- ja omavahenditest.
Ehitusprojekti koostasid samuti ühispakkujad AS Novarc Grupp ja OÜ Arhitekt Must. Ehitustöödega alustas AS Merko Ehitus Eesti mullu septembri keskpaigas ja pidulik avamine peeti Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval.
Tööde käigus uuendati täielikult keskväljak ja ehitati bussijaama hoone. Avati ligipääs ja vaade Veskijärvele. Paisjärve kõrgele kaldapealsele püstitati linna sümbolmärgina tõrvaahi. Endine avar väljak liigendati väikelinnale sobilikumateks pisemateks väljakuteks. Lisati juurde rohkem haljastust. Ülal taeva taustal näitab kell õiget aega. Kuid põnevust ja suurejoonelisust annab jõudsalt juurde nelja kõrge posti vahele veetud võrgustik, mille küljes ripuvad väljaku valgustid. Seda avapäeval veel näha polnud. Olemas on lasteala ja pinksi laud. Kas väljak on nüüdseks lõplikult valmis või vajab veel vähest kõpitsemist, see jäi eilsel külastusel selgusetuks. Üldmulje on väga ilus. Küsimus tekkis üksnes sellest, et väljakul seisis paar alust pakendatud kiviparketti.
Sintlasena tekkis paratamatult mõte, kas Tõrvast tuhande elanikuga suuremas linnas võiks näiteks lähema kümne aasta pärast samuti midagi sarnast juhtuda? Kavandeid on ju visandatud ja midagi, küll märksa tagasihoidlikumal kujul, ka paberile veetud. Aga nii nagu tillukeses Tõrvas…?
Urmas Saard & Kärt Saard
Ilus, aga tõrvakana tuleb tõdeda et ka veidi ebapraktiliselt planeeritud.
Jah, ebapraktiline ja parkimiskaosega. Funktsionaalsust ja loogikat oleks pidanud rohkem olema.
Tõrva ja piirkonna kogukonna jaoks pigem ebapraktiline ja läbimõtlemata. Tööd on teostatud kiirustades ja ebakvaliteetselt. Parkimiskorraldus on ülimalt segane. Linnasüda eesotsas ajaloolise kõrtsihoonega ei väärinud sellist tahaplaanile jäämist.