Sindi jätkab pea saja aasta tagant alguse saanud traditsioonidega, mis aja jooksul korralduslikult küll muutunud, aga põhiolemuselt ikkagi endiseks jäänud.
Sindi muuseumis ja eravalduses leidub üksikuid fotosid, mis jutustavad kahe maailmasõja vahelisel ajal tekstiilivabriku alevis toimunud üldrahvalikest ettevõtmistest. Muuseumi juhataja Heidi Vellendi sõnul pole kõigi tegemiste kohta kirjalikke mälestusi eriti palju linna mäluasutuse hoidlatesse talletatud. Aga õnneks teeb Sindi kroonikakirjutaja August Kask põgusa ülevaate ka Eesti Vabariigi iseseisvuspäevade tähistamisest omaaegses Sindis.
[pullquote]Terve Sindi oli jalul, kõik olid väljas vabatahtlikult, ilma et oleks mingit erilist propagandat või isegi sundust vaja olnud[/pullquote]„Uuteks iseseisvusajal sünnitatud üritusteks, mida enne ei tuntud, olid rongikäigud ja paraadid, mis tulid lisaks igasuvistele roheliskäikudele,“ kirjutas Kask. Korraldajateks olid Kaitseliit ja Sindi tuletõrje selts.
„Traditsiooniks kujunes iga-aastane Vabadusepäeva paraad ja rongkäik.“ Kask on kirjeldanud, kuidas kõigil aastatel 24. veebruari tähistati. Tsiteerin teda pikemalt muutmata kirjaviisis: „Rongkäik muusikakoori eesmarssides toimus mööda maanteed edasi-tagasi vabriku maa-ala piirides ja kogunes turuplatsile paraadiks.
Rongkäigust võtsid osa kõik Sindi organisatsioonid ja koolid oma lippudega. Terve Sindi oli jalul, kõik olid väljas vabatahtlikult, ilma et oleks mingit erilist propagandat või isegi sundust vaja olnud. Paraadi võttis vastu mõni Pärnu Kaitseliidu päälik, vahel mõni kaugemalt ülemus. Paraadi lõppedes mindi jälle rongkäigus seltsimajja, kus toimus aktus kõnedega. Kõnelejateks olid ikka väljaspoolt Sindit kõnelejad, ajalehtede toimetajad ja teised sarnased tsiviilisikud.“
Eelnev jutt selgitab paremini põhjust, miks Sindis juba seitsmendat aastat järjest tähistatakse riigi iseseisvuspäeva tavaks kujunenud paraadiga, mille osaks on pidulik lippude rivistus, lipuheiskamine raekoja torni, rongkäik ja sellele järgnev meelelahutuslik osa. Kui varem tegi Sindi linn seda mõnel aastal ühiselt Paikuse vallaga ja möödunud aastal esmakordselt ühinevate kolme omavalitsuste ja koolidega, siis tänavu toimub Sindis juba suur Tori valla rahvast ühendav Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamine varahommikuse paraadiga.
[pullquote]Lauri Luur rääkis, et ka endiste omavalitsuste sümboolika on oodatud[/pullquote]Juubelihommiku peakorraldajad on MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium direktor Ain Keerupi juhtimisel. Peamine toetaja on Tori vald. Samaväärselt väga olulised toetajad on valla põhikoolide õpilased ja õpetajad. Traditsiooniliselt osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond ja sama organisatsiooni puhkpilliorkester Kaido Kivi dirigeerimisel. Kodutütarde Pärnumaa ringkonna Ursa majori rühmavanem Kristi Kivisaar kinnitas, et sarnaselt eelmisele aastale osalevad lipurivistusel taas kodutütred ja noorkotkad. Üldse oodatakse saja kandelipu alla kuni sada koolinoort, seltside ja kogukondade esindajat. Kivisaar ütles, et kutsub kõiki Are kandi külade kogukondi osalema Sindi paraadil. Jana Malõh, Tori abivallavanem hariduse ja kultuuri valdkonnas, peab seda heaks mõtteks, et erinevad seltsid, klubid ja külakogukonnad saaksid paraadil esindatud. Üldse asub praeguses Tori vallas 41 küla, lisaks kolm alevikku ja üks linn. Tori vallavanem Lauri Luur rääkis, et ka endiste omavalitsuste sümboolika on oodatud. Seega näeb loodetavasti nii Are, Sauga, Sindi kui Tori lippusid. Näiteks Sindi linna ajaloolist lippu palus 24. veebruari hommiku korraldustoimkond kanda Sindi endisel linnapeal ja lipu seltsi liikmel Marko Šorinil, kes täna hommikul selleks ka oma nõusoleku andis.
Et paraadi rituaal toimuks täpselt vastavuses eelkavandatule, sellel hoiab silma peal tseremooniameister Lisette Kandima, kes on avaldanud soovi samuti lipu seltsiga liituda. Sinimustvalge lipu heiskab Sindi raekoja tornimasti iseseisvuspäeva hommikul kell 07.55 legendaarne Mihhail Škljar, kes on seda kõigil aastatel teinud. Tervitussõna ütleb Lauri Luur. Veebruari esimesel nädalal selguvad veel paar tervitajat.
Igal aastal on esinenud Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaare õpilased sõnalise montaažiga. Nii ka tänavu. Arusaare nägemuses unustatakse mõnigi kord suurte tegude ja suurte sõnade juures lihtne inimlikkus. Sellest ka selgesõnaline pealkiri: „Inimeseks olemine“. Esineb Eesti esimese laulupeo aegne Sindi laulukoor Kristel Reinsalu dirigeerimisel.
[pullquote]Mart Nõmme korraldusel toimub mööda ajaloolist Pärnu maanteed rongkäigus marssimine[/pullquote]Mart Nõmme korraldusel toimub mööda ajaloolist Pärnu maanteed rongkäigus marssimine. Jaama ja Kooli tänava kaudu suundutakse Sindi gümnaasiumi juurde. Rongkäik lõpeb riigi sajanda juubeli raames püstitatava Julius Seljamaa mälestusmärgi lähedal. Olenevalt ilmastiku oludest läheb pidu edasi ühislaulmisega kas koolimaja õuel või aulas. Päev jätkub põnevate üritustega Are kultuurikeskuses, Tori rahvamajas, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus jm, millest saab peatselt samuti lähemaid teateid. Toris toimuva kohta saab hea ülevaate ka Tori 2018. a kalendrist, mis praeguseks on küll kahjuks juba läbi müüdud.
Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles 11. jaanuaril Ares toimunud EV100 toimkonna nõupidamisel, et teinegi Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva märkiv Pärnumaa suursündmus leiab aset Sindis, kui juuni algul ühendatakse Pärnumaa laste- ja koolieelikute laulupidu lipu päeva tähistamisega, milles osaleb tublisti üle paarituhande osaleja. Laulupeo kava pealkirjaks valiti „Õnn on peidus minu kodus“, mis sobib Tõnismäe arvates hästi kokku Sindi suviste traditsiooniliste rongkäikude ja pidustustega.
Urmas Saard
Samal teemal:
