12. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu hoones Eesti Muinsuskaitse Selts. See paik on tundmatuseni muutunud, seal kõrgub tumedast klaasist ja betoonist Euroopa Liidu Maja. Täpselt kolmkümmend aastat hiljem eemaldasid EMSi auesimees Trivimi Velliste ja esimees Peep Pillak uues hoones katte tahvlilt, mis teatab seltsi sünnist selles asukohas.
Toonasel asutaval kogul Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimeseks esimeheks valitud Trivimi Velliste tegi linnulennulise ülevaate muinsuskaitseliikumise kõrghetkedest. Ta meenutas, kuidas muinsuskaitseklubide esimesel kokkutulekul Jüris oktoobris 1986 kohalikud memmed olid ehmunud, et linna untsantsakad on tulnud nende kirikuaeda korrastama. Kuidas Tallinna Kinomaja kokkutulekul veebruaris 1987 lehvis esmakordselt avalikult „ärkamisaja vaim“. Kuidas Keila kokkutulekut sama aasta aprillis alustati Hortus Musicu kontserdiga kirikus. Nõukogude ajal olid kirikuhooned üksnes koguduste tarbeks. Ilmalik üritus keskaegses pühakojas oli lubatu ja lubamatu piiri kompamine.
Viimane suurem kokkutulek enne asutavat kogu pidi toimuma septembris Tarvastus. Et aga Pärnu Muinsuskaitse Seltsi eestvedaja Tiit Madisson korraldas võimude silmis kurikuulsa Hirvepargi meeleavalduse 23. augustil 1987, siis oli „muinsuskaitse“ ühtäkki muutunud ebasoovitavaks ja koguni ohtlikuks. Tarvastu kokkutulek keelati ära. Mustla väikelinn oli tulvil Nõukogude eriteenistuse agente ja kohalik rahvas piilus ehmunult kardinate vahelt.