Täiendatud: 18. juunil, kell 16:15
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu Suurmärter Katariina kiriku eesseisja munkpreester Iona pidas täna hommikul hingepalve, millega meenutati Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatust samas kirikus 115 aastat tagasi.
Nagu enamik, nii ka Mart Laar ei osanud aimata käesoleva aasta alguses trükist ilmunud raamatu “Eesti suured armastuslood” kirjutamise ajal, et Pätsi abielu sõlmiti vastupidiselt levinud arvamusele 1901. aasta asemel hoopis 1902. aasta 16. juunil. Teada polnud ka laulatamise asukoht. Ometi on seda tänaseks dokumentaalselt tõendatud ja mälestustahvliga Pärnus Vee tänaval asuva kiriku siseseinal mälestusplaadiga kinnitatud.
„Vaevalt võis Helma aimata, et Konstantin Pätsist saab uue iseseisva, väikese ja armsa Eesti Vabariigi looja ning esimene president. Nii nagu meiegi siin ei teadnud siiani, et selles Jekaterina kirikus on need kaks inimest laulatatud. Minu ja ka paljude ajaloolaste jaoks oli see suur üllatus, kui Andri Arula ja Vladimir Klevtsov tulid minu juurde dokumente näitama,“ rääkis mälestusplaadi avamisel osalenud Pärnu abilinnapea Jane Mets.
Rahvusarhiivi vahendusel uuriti meetrikaraamatut, mida Pärnu koguduses pidasid Riia Vaimuliku Seminari preestrid. Vaevarikka töö tulemusena saadi tõendatud kinnitus pärimusele, mida kümned Jekaterina koguduse inimesed teadsid suuliste mälestuste põhjal edasi anda. Pärimuse kandjatel oli õigus, sest tuli ilmsiks, et vana kalendri järgi 3. juunil 1902. aastal (uue järgi 16. 06. 1902) viidi läbi Pärnu Suurmärter Katariina kirikus Konstantin Pätsi ja Helma Wilhelmine Peedi laulatus. „Nüüd, kui Eesti Vabariik saab saja aastaseks, on seda eriti meeldiv teada ja sel puhul mälestusplaati avada,“ lausus Mets, kelle sõnul valmistas ilmsiks saanud fakt üllatuse ka Pärnu muuseumi direktorile Aldur Vungile.
[pullquote]Kogudusel on kavatsus paigaldada Konstantin Pätsile marmorist mälestuskivi ja võibolla koguni sakraalhoone välisseinale[/pullquote]Kui preester Iona mälestusplaadilt valge katte eemaldas, said kirikusse kogunenud kümned inimesed lugeda vene, eesti ja inglise keeles kirjutatud teksti: “Selles kirikus 1902. aastal lasi end laulatada Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts.”
Preester Iona ütles, et see mälestustahvel on ajutine. Kogudus kavatseb paigaldada Konstantin Pätsile marmorist mälestuskivi ja võibolla koguni sakraalhoone välisseinale, et mööduvad linnakodanikud ja kaugemadki külalised saaksid tähtsast asjast teadlikuks.
Mets asetas linnavalitsuse poolt kaasa võetud lillekimbu avatud mälestusplaadi alla alusele ja kiitis kogudust, nimeliselt preester Ionat, koguduse hoolekogu liiget Vladimir Klevtsovi ja ettevõtjat Andri Arulat tehtu eest.
*
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste ütles pärast uudisloo lugemist: „Huvitav, kust pärineb see eksitav aastaarv 1901?“ Pätsi muuseumi kirjastatud raamatus “Alasi ja haamri vahel” (Tallinn 2007) on lõpulehekülgedel ka Pätsi elulooline kronoloogia. Seal on abiellumise aasta selgelt kirjas – 1902, aga jäänud märkimata laulatuse toimumise koht.
[pullquote]Kui kunagi pannakase marmorplaat, peaks teksti enne näitama keeleinimesele[/pullquote]Ka Velliste kiitis ja tänas: „Koguduse algatus on igal juhul väga tänuväärne!“
“Mis puutub teksti tahvlil, siis venekeelne on laitmatu. Ingliskeelne on küll õige, aga liiga kõnekeelne, mittepidulik. Eestikeelsel lausel logiseb sõnade järjekord. Kui kunagi pannakase marmorplaat, peaks teksti enne näitama keeleinimesele,” juhtis Velliste tähelepanu mõnele vajakajäämisele.
Urmas Saard
Samal teemal:
