Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel peeti eile ennelõunal Kultuurikatla väikeses saalis Euroopa kodanike osavõtul väitlust teemal „EL-i tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku toolidest TÜ Pärnu Väärikate ülikooli poliitikahuvilised kuulajad.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles sissejuhatuseks, et juba paari nädala pärast saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik ja Kultuurikatlast eesistumise peakorter. Arutelu suunas Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.
Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja Eesti välisminister Sven Mikser arutlesid selle üle, millistes valdkondades vajatakse rohkem või vähem Euroopat ja kuidas neis asjades otsustada. Ka saalist võis küsimusi esitada ja arvamusi avaldada. Wifi ja erinevate nutiseadmete vahendusel said inimesed anda vastuseid suurele ekraanile ilmunud küsimustele.
Tõdeti, et Euroopa Liit peab reageerima maailmas toimuvatele muutustele ja vastama neis oludes kodanike ootustele. Ei saa minna edasi täpselt senisel kujul. Komisjon on algatanud Euroopa Liidu tulevikuväitluse ja pakub võimalusi uute poliitikate loomiseks või edasiarendamiseks järgmise kümnendi kestel. Arutleti, millises seisus asub liit, mille eesistumise Eesti üle võtab, millised on võimalikud arenguteed ja Eesti huvid.
[pullquote]Küsiti kas usume, et Euroopa Liit tähistab 40 aasta pärast samuti oma sajandat sünnipäeva?[/pullquote]Meenutati, et hiljuti tähistas Euroopa Liit oma 60. aastapäeva ja Eesti on tähistamas oma sajandat sünnipäeva. Küsiti kas usume, et Euroopa Liit tähistab 40 aasta pärast samuti oma sajandat sünnipäeva? Kiiresti andis 70% jaatava vastuse ja teadmatust väljendas 30% nutiseadmetel vastanutest.
Ühe küsimusena tunti huvi, millistes valdkondades läheks vaja rohkem Euroopat? Kõige olulisemaks peeti kaitsekoostööd, 35% vastanutest. Üleilmastumist ja vabakaubandust pidas tähtsaks 29%, majandust ja rahaliitu 23% ja jätkuvat laienemist 6%.
Viimaks küsiti, kas toimunud üritus andis uusi teadmisi Euroopa Liidu kohta? Jaatuse taga asuv tühimik värvus täies pikkuses siniseks ehk 100%.
Ürituse lõppedes tegi Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Sven Mikserile ettepaneku tulla järgmisel õppeaastal esinema mitu korda suuremale kuulajaskonnale Tervise konverentsisaali.
Arutelu järel avanes kõigil osalejatel võimalus soovi korral põhjalikumalt tutvuda Eesti eesistumise peakorteri Kultuurikatlaga. Lühiekskursioonil oli esmakülastajale kõik väga põnev: sissejäetud endise Tallinna linna elektri keskjaama katlad ja giidi jutustus näiteks sellest, et põletamisel tekkinud tuhaga võeti merelt maad ära ja sellele alale rajati kunagine linnahall, mis praegu lihtsalt laguneb. Kultuurikatla alal 1948. aastal valminud 102,5 meetri kõrgune telliskorsten oli omal ajal Baltimaade kõrgeim. Vaatamisväärsuseks kujuneb korstnasse paigaldatav Foucault’ pendel, mis on Peterburi Iisaku katedraali 98 meetri pikkusest pendlist veelgi pikem. Selgituseks, et 1851. aastal demonstreeris Prantsuse füüsik Leon Foucault oma kuulsa pendli abil maakera pöörlemist, mida teati küll juba varemgi, aga tema pendel tegi teadmise kõigi jaoks palju arusaadavamaks.
Urmas Saard