Alates kevadpühast kuni jaanikuu keskpaigani saavad kunstihuvilised Sindi seltsimaja väikeses saalis vaadata Olga Belash-Karasjova impressionistlikus stiilis valminud maale.
„Sõltumata ilmast õues, peab inimese enda sees alati päike paistma,“ leiab Sindis elav ja maalimist harrastav Olga, kes pärast kahte näitust Pärnus on otsustanud oma loomingut tutvustada ka kodulinna rahvale. Eile riputas ta abikaasa abiga viimaseid töid üles. Ühtekokku on õlivärvidega lõuendile kantud imelisi hetki paarikümne ringis.
Lühikese usutluse käigus ütles kunstniku hingega naine, et kujutav kunst on teda haaranud koolipõlvest saadik. Kuid vaatamata sellele tunnistas ta, et pole üsna kauakestvalt lubanud kulutada aega tegevusele, mis näis sedavõrd otstarbetuna. Aja möödudes mõistis Olga, et rõõmu toov lemmikharrastus võib siiski osutuda vägagi hästi mõtestatud tegevuseks. Meie tundelised elamused avaldavad kehalisele tervisele otsest mõju. Mida enam tegeleme meeldivaga, seda rohkem positiivsust endasse laeme. Nüüd avastab Olga maalikunstist palju suuremat tähendust, ületades kordades lihtsat harrastustegevust, millele varem ei osanud ülemäära praktiliselt kaalutleva inimesena mõistlikku selgitust anda.
Seitse aastat tagasi hakkas ta taas huvituma õlivärvidega maalimisest. Alates sellest ajast püüab ta ennast kunstivallas veebilehtede vahendusel järjekindlalt harida. Selleks vaatab ta õppevideosid, loeb õliga maalimise tehnoloogiast, osaleb kunstnike ja õpetajate mõttevahetustes, mida võimaldab interneti keskkond.
Maalimises kätkevad sellised imelised hetked, mis ergastavad kunstniku meeli ja innustavad väsimatult haarama kätt pintsli ning värvide järele. Ikka selleks, et jäädvustada kõike märgatavat lõuendile. Olga jätkas mõtisklemist ja nägi lõuendile kantud jäljendit otsekui igavikuliselt kinnistunud inspireeringuna. Ta kirjeldas maalikunsti, kui elusat, luulelist ja muusikalist nähtust, milles on koht nii tundmustel kui kogemusel. Ja selle värvilise kimbu soovibki Olga kinkida vaatajale. Igal kunstnikul on see kimp omanäoline, olenevalt tema mõttelennust, tunnetest, teadmistest ja oskustest.
Olga peab vaieldamatuks tõsiasjaks, et maalikunst võib olla positiivsuse lätteks, milles kohtab isegi pilvisel päeval päikest, eredust argipäeval ja alati ka õitsvaid lilli.
Urmas Saard