UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Uplistsikhe koobaslinn on raiutud Mtkvari ehk Kura jõe äärsele liivakivist kõrgele kaldapealsele, kus inimeste asemel on nüüd jäänud päriselanikena püsima ülisuured sisalikud.
Peatuspaik Bütsantsi ja India vahelisel teekonnal
Iidne Uplistsikhe koobaslinn paikneb Gorist ligikaudu 10 km idas, Tbilisi jääb 80 km kaugusele. Aneri Giunashvili viis meid tunnelisse, mille sisse on ehitatud tänapäevane metallist trepp. Aneri võttis kohe kiirkäigul kõrgust ikka paar astet korraga ja meile sai juba alguses selgeks, et tema kannul püsimine pole kerge treeningharjutus. Endise džuudo sportlasena jätkus tal muidugi võhma tublisti rohkem ja nii suutis ta valutu kergusega hüpelda ka jumalate kindluse kaldpindadel ja seinadel nagu parkour’i sooritajad. Päris hullusti ta siiski ei hüpanud.
Palju rahulikumalt liikusid iidse linna tänavatel ja rajatistel ülisuured sisalikud. Nende suurus võis olla võrreldav käsivarre pikkusega. Inimestega olid nad harjunud ja nii võis vabalt ka meetri kauguselt neid imetleda.
Aneri oli Uplistsikhe ajaloo üksikasjadest hästi teadlik ja oskas mitmeid asju üksikasjaliselt kirjeldada. Oletatakse, et esimene asula asutati siinsetele nõlvadele juba üle 3000 aasta tagasi ja oli veel mõneti kasutuses kuni eelmise sajandi alguseni. Suure tõenäosusega varasel rauaajal rajatud Uplistsikhe koobaslinn olnud järjepidevalt asustatud keskajani. Oma õitsengu ajal laotus linn kaheksa hektari suurusele alale. Keskajal möödus linnast Bütsantsi ja India vaheline tähtis kaubatee. Kaubandus toimis ka ammuste Mediani ja Urartu tsivilisatsioonidega.
Linnal oli hea teedevõrgustik ja isegi kanalisatsioon. Praeguseni on säilinud suuremaid ja väiksemaid koobassaale, millest muist rohkem, mõned vähem hävinud. Aneri teadis täpselt, kus asus apteek või parandamatute haigete haigla. Uplistsikhe oli ka tegus kultuurikeskus, kus asus Georgia vanim teater. Koopaid kaunistasid omal ajal ilmekad freskod.
Aneri teada on selles paigas toimetatud nii paganlikke kui kristlikke rituaale. Kahtlematult on väga muljetavaldavad käsitsi liivakivisse uuristatud sammastikega võlvkäigud ja erisugused niššid rituaalide korraldamiseks.
Stalini tervitus
[pullquote]33. a ristitud Georgia kinkis meile kordades rohkem meeldivaid kui ebameeldivaid elamusi.[/pullquote]Kuuenda päeva sisse mahtus ka Gori, kus takseerisime ümber Stalini muuseumi. Keegi vanamees müüs Stalini piltidega meeneid. Inimesed tunglesid Stalini isiklikku raudtee vagunisse. Millegipärast ei tekitanud mitte miski meis tõsist huvi, kuigi kõik oli väga eeskujulikult eksponeeritud. Siiski otsustasime Aivariga osta pileti, et koos giidiga vaadata ka suure hoone sisemusse. Paraku ei äratanud giidi lobisemine mingit huvi. Ei kuulnud tema suust midagi põrutavalt uut, isegi mitte seda, et tegemist on olnud ühe maailma ajaloo suurima kurjategijaga, kes kahasse Hitleriga jagas riike ja päästis valla kohutava 2. maailmasõja. Me ei otsinud üles Goris tänapäevani säilinud Stalini-nimelist tänavat. Kusagilt tänavanurgalt vaatas meile vastu suure klaaspinna taga asuv Stalini pilt. Lahkusime masendavalt tühja tundega.
Kuid 33. a ristitud Georgia kinkis meile kordades rohkem meeldivaid kui ebameeldivaid elamusi. Omamoodi nauditavust tekitas isegi see, et võis kõigest 1500 m kõrgusel peatada lumise laigu kõrval auto ja hetkeks ennast sooja päikese käes lumele välja sirutada, võtta jaheda lumepalli pihku ja kinkida selle pildistamise hetkeks Kärdile.
Viimase päeva meeldejäävad killud
Meeldiv oli Aneri kodus veiniklaasi juures istuda, kuulata tema kitarrimängu ja laule.
Omamoodi elamuseks kujunes reisi seitsmenda päeva, reede, hommikul rongiga Karelist Tbilisi sõitmine. Täna, täpselt nädal aega tagasi, on veel kõik ereda pildina silme ees. Perroonil aitas Margus kellegil vanemal mehel aiakäruga rongile minna. Teised ladusid mööblit reisivagunisse. Jäi mulje nagu oleks tegemist spetsiaalse laadarongiga. Laupäeviti pidavat sõit veelgi ilmekam olema. Siis pidi sõidutatama ka lambaid, kanu ja teisi koduloomi. Midagi täiesti mõeldamatult erinevat võrreldes sellega, mida oleme harjunud nägema Eesti porgandvärvi Stadler FLIRT rongides. Ka rongi pilet on harjumatult odav, makstes kõigest üks lari. Vahemaa Kareli ja Tbilisi jaamade vahel on umbes sama pikk kui Haapsalust Tallinna, kuid pileti hind ainult 0,38 eurot. Marguse arvates on üliodav pilet valitsuse poolne vastutulek maarahvale, et hästi odava piletihinnaga toetada väikeste toodangute realiseerimist turul. Kauplemine algab juba rongis. Sõitmine metroo ja bussiga maksab 50 tetrit. Ka metrooga sõitmise aega kasutatakse kauplemiseks. Samuti kuuleb metroos flöödi, akordioni või mõne muu pilli mängu.
Tbilisis kohtusime jälle Aivari ja Kärdiga, kes saabusid pealinna teisiti ja erinevatel aegadel. Veel viimased jalutuskäigud, kingituste ostmised kodustele, ühine lõunastamine Vabaduse väljaku äärses restoranis, tagasilennu piletite chekkimine ja väljaprintimine ühes foto töökojas, et lennujaamas mugavam oleks.
Paar tundi ööbimist hotellis, kus esimest ööd olime. Väga varajane äratus kottpimedas, sest öösel oli elekter ära. Pimedas ja unisena välisukse võtme otsimine lõppes edukalt ja jõudsime Aneri abiga õigeaegselt lennujaama, kus suure saali lae all rippus vaheldumisi lugematu hulk suuri Georgia ja Euroopa Liidu kuldsete tähtedega lippe.
Muidugi ei mahtunud seitsme päeva muljetamistesse läbi seitsme reisikirja kõik põnev ja huvipakkuv, kuid see polnudki kirjutamisel eesmärgiks seatud.
Urmas Saard
Samal teemal:
Eestlased loobusid linnapea küllakutsest
Õigeusklikus Georgias on kohta ka protestantlikul kirikul
Tänan, Urmas, meie reisi ülevaatest. Väga pikka tratitsooniga maa.