Teisipäeva õhtupoolikul liitusid taas meiega raadiokoolitajad Kärt ja Margus. Mingil ajal jõudis reisiseltskonnani uudis, et 28. märtsil jõustus Euroopa Liitu ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse reisivatele Georgia kodanikele viisavabastus. Seda võimalust on grusiinid pikisilmi juba aastaid oodanud, ka see osa rahvast, kes Euroopa Liiduga ühinemise otstarbekuses kahtlevad.
Harjumatult Georgia normaalsuses
Ööbisime Lukhumi kodus. Pesta sai väljapool maja, välisseina külge kinnitatud tilaga anumast vett nõristades. Välikemmerg oli harjumatu. Naljatasime, et kükitada tuleb kotka kombel. Aga keegi ei virisenud, saime hakkama. Ainult paremast taskulambist tundsin puudust. Pidanuks kaasas olema.
Kodude kütmise üle võisime üksnes isekeskis mõtteid vahetades imetlust väljendada. Talviti ja nüüdki kevade aegu on ööd jahedad, aastasse sattub ka päris krõbedaid miinuskraade. Kuid ikkagi ei mõelda kapitaalselt sisseehitatud ahjudele, rääkimata keskküttest. Ainsa soojusallikana kasutatakse kõikjal peredes pisikest plekkahju, mille plekktoru suunatakse otse läbi lae ja katuse või seinast välja. Küsimusele, miks korralikke ahjusid ei tehta, jätavad inimesed õlakehitusega vastamata.
Järgmise päeva hommik valmistas unistele silmadele tõeliselt rõõmustava üllatuse. Seisime rõdul ja pilk kinnitus mägedes värskelt maha sadanud lumele, mis päikese käes eriliselt valgust pildus.
Pirosmani nimi pole päris tundmatu
[pullquote]Võpsikusse kohta otsima minnes hoiatati 1,5 m pikkuseks kasvavate mürkmadude eest.[/pullquote]Pikal väljasõidul oli aega teha eelnenud päevadel saadud muljetest ja kogemustest mõningaid kokkuvõtteid. Kärt võttis Pereraadio mikrofoni kätte ja asus tööle. Tutvustas reisiseltskonda, küsitles kaassõitjaid ja sekkus vestlustesse. Kõik sai salvestatud ja küllap kuuleb peatselt üht ja teist eetrisse minevas Georgia reisi kirjeldavas raadiosaates. Piknikku pidasime kusagil mägede ja oru vahelisel kõrgusel, kus nägime kaunist loodust ja mitte kaugel Aserbaidžaani poolel asuvaid asulaid. Võpsikusse kohta otsima minnes hoiatati 1,5 m pikkuseks kasvavate mürkmadude eest. Gürsade salvamine võib inimestel esile kutsuda koguni raskema astme mürgistusseisundeid. Vastumürgi manustamiseta esineb suremust kuni 10% juhtumitest.
Pikniku järel me midagi looduse rüppe ei poetanud ja kõik jäi meist maha sama puhtana, kui oli meie tulles. Kahjuks kohtab Georgia teede ääres väga palju prahti, kordades rohkem kui Eestis.
Päeva reisisihiks oli võetud Aserbaidžaani piiriäärne moslemite küla Pirosmani. Tallinnas Nõmme ja Mustamäe linnaosade kokkupuute kohas asub Pirosmani nimeline rahvusrestoran, mida on peetud Eestis Kaukaasia söögikohtade tipuks. Küsimusele, kas nimetatud tuntud restorani ja sealse küla vahel mingi seos võiks olla, vastati eitusega. Osa grusiinlasi, põhiliselt Adžaarias elavaid, on moslemid. Margus teadis tunnustavalt kinnitada, et islami usku Adžaaria grusiinlased on haruldaselt kõlbelised mehed. Külas on moslemite palvemaja, mis on suurema eramu välimusega ja ilma tornita. Elatutakse potipõllumajandusest ja loomapidamisest. Maad olevat viljakamad kui Lääne-Georgias asuvas Kobuletis. Seepärast otsustati jääda sealsele ääremaale. Piir Aserbaidžaaniga jookseb mööda Alazani jõge. Meid võõrustanud perele kinkisime ühe sinimustvalge käsilipu. Margus tutvustas Eesti lipu värvide tähendust. Enne külast lahkumist palus Lukhum astuda lähemale ka aiaga piiratud mälestusmärgile, mida ise ei märganud. Mälestusmärk on paigaldatud 2008. a 11. augustil toimunud sõjategevuse käigus surma saanud inimestele.
Unistades poliitikuks saamisest
[pullquote]Näis, et noormees oli kingituseks saadud Eesti lipu üle väga uhke ja hoidis seda pidevalt enda käes.[/pullquote]Järgmine peatuspaik oli Shabatlo küla kristlaste juures. Keegi usklikest soovis, et Eesti vaimulikud palvetaksid ühe lähedase inimese raske tervisliku seisundi pärast. Usuti siiralt palveväge. Samal ajal hullasid lapsed õuel. Nende batuut oli vanaaegne reformpõhjaga raudvoodi, millel hüppamine valmistas sama suurt rõõmu kui suurel päris batuudil kargamine. Eesti lipu sai kingituseks Georg, kes rääkis usutluses Kärdile, Pereraadio reporterile, et soovib saada elukutseliseks poliitikuks. Näis, et noormees oli kingituseks saadud Eesti lipu üle väga uhke ja hoidis seda pidevalt enda käes. Ta võttis lipu kaasa ka väikesele rännakule Alazani jõe äärde ja ronis sellega üles ühele müürile, et võimalikult kõrgelt teistele lehvitada.
Julge naine oli ka Kärt, kes ronis sama müüri kitsale servale ja unustas Eesti lipu kõrval seistes igasuguse kõrguse kartuse.
Urmas Saard
Samal teemal:
Eestlased loobusid linnapea küllakutsest
Õigeusklikus Georgias on kohta ka protestantlikul kirikul