Tänasel sõbrapäeval asetleidnud Pärnumaa 22. spordiajaloo päev algas möödunud aastal manalateele läinud maakonna tublimate sportlaste mälestamisega
Traditsiooniliselt läideti kõigepealt küünal eelmisel aastal lahkunud sportlaste mälestuseks. Tänavu süütas küünlaleegi Ellen Laul, kelle abikaasa Aksel Laul lahkus meie hulgast käesoleva aasta 11. jaanuaril. Spordiajaloo päeva juhtinud Priit Neeme meenutas 18. jaanuaril 1925 Valgamaal Sangaste vallas sündinud omaaegset pikamaajooksu Eesti meistrit hinnatud spordijuhina. Lisaks eelöeldule mäletatakse teda tööka mehena, kes oli 21 aastat spordielu eestvedaja ja treener Eesti pimedate ühingu Pärnu õppetootmiskombinaadis. Samuti oli ta tegusa ja elurõõmsa inimesena oodatud pillimees ja pulmavanem kõigil eluperioodidel.
Tänavu on Pärnumaa sportlastest manalateele asunud juba neli inimest. Kergejõustiklastest veel Ingrid Must (Saar) ja Uhur Kuningas, samuti maadlustreener Enn Oja.
Mullu lahkus ühtekokku 13 sportlast, kellest igaühe nime juures Neeme ka põgusalt peatus.
Raivo Ristmäe tegeles nooruses Enn Tasalaini juhendamisel suusatamise ja kergejõustikuga, kuuludes VSÜ „Kalevi” paremikku. Treeneri arvates oli ta ääretult andekas, aga trennis veidi laisavõitu. Ristmäe oli väga abivalmis ja see saigi talle saatuslikuks. Olles autojuhina Hollandis, läks teistele appi ja hukkus õnnetuses.
Udo-Viljar Helila töötas REV-s elektrikuna, mängis REV-i võistkonnas võrkpalli ja kuulus ka Pärnu linna ning VSÜ „Kalev” koondisesse.
Harry Juurikas oli aerutaja, kes lõpetas Pärnu töölisnoorte keskkooli ja EPA metsamajanduse inseneri erialal. August Toomsalu õpilasena hakkas harrastama maadlust, aerutamisega alustas paar aastat hiljem, võites 1961. a Nõukogude Liidu aerutamise meistrivõistlustel kahesüsta 1000 m pronksi. Juurikas tuli 13 korral Eesti meistriks. Olgu märgitud, et Harry Juurikas ja Heino Kurvet tõid NSV Liidu meistrivõistlustelt kahesüstal esimese medali, pronksmedali, Eestimaale. Ta töötas Metsakombinaadis ja puidutöötlemiskombinaadis Viisnurk juhtivinsenerina.
Jaan Tali oli Metsakombinaadi staadioni direktor. Tema ajal rajati sinna puitpõrandaga korvpalliväljak. Mängis Pärnu „Kalevi” jalgpallimeeskonnas.
Agu Tekko alustas neljanda keskkooli poisina „Kalevi” ujulas ujumistreeninguid, harrastas samuti edukalt tuletõrjesporti. Hiljem kuulus Pärnu linna ja vabariigi paremikku VTK mitmevõistluses.
Terle Lippe (Tomera) on pärit Tartust. Iluvõimlemisega alustas treener Kadri Liivaku juures, võites Eesti meistrivõistluste medaleid. Lõpetas TRÜ võimlemistreenerina. Pärnus töötas algul „Kalevi” instruktorina, seejärel kehalise kasvatuse õpetajana Sindi keskkoolis, hiljem jätkas võimlemisklubi „Rüht” treenerina.
Eike Sepp (Rööpson) oli Pärnu Pedagoogilise kooli juhataja Henn Sepa abikaasa ja sama kooli õppejõud. Nooruses oli ta edukas kergejõustiklane ja ülikoolis õppides võitis Eesti meistrivõistlustelt mitu meistritiitlit, samuti medaleid sprindis ning teatejooksudes.
Kulno Reinma mängis Pärnu linna esindusmeeskondades korv- ja väravpalli. Väravpallis oli Reinma mitmekordne vabariigi hõbe, korvpallis Eesti spartakiaadi mängudel korduvalt kolme esimese hulgas.
Märt Merila oli sõudja, kes tuli 1967. a Pärnu „Dünamo” roolijata neljapaadil eessõudjana Nõukogude Liidu noortemeistriks.
Rein Aru huvitus poksist ja jalgpallist. Ta oli aastakümneid Pärnu lehe kirjasaatja, kommenteerides sporti, peamiselt jalgpalli. Tema kirjutised leidsid tihti äramärkimist ja 2003. a sai C. R. Jakobsoni ajakirjanduspreemia.
Maie Mere (Treulop) hüppas 19aastasena kaugust 5.29 ja kõrgust 1.50 (rulli). Ta kuulus Pärnu linna koondisesse. Pärast TRÜ lõpetamist töötas Pärnu linna Ehitusvalitsuses spordimetoodikuna, hiljem oli „Jõudis“ instruktor ja esimehe kohusetäitja. Hiljem töötas Pärnu turu direktorina.
Ants Kannel oli esimese kategooria kergejõustiku kohtunik. Aastatel 1971 kuni 2003 tegutses 170 võistlusel. Ta oli spetsialiseerunud kõrgushüppele.
Ants Tamme töötas Pärnu telejaamas masti all. Esimese järgu maletajana kuulus Tamme aastakümneid Pärnu paremikku.
Urmas Saard