Jätkuvalt kooli õpilaste arvult tõusuteel asuv Sindi gümnaasium sai algaval õppeaastal oma vilistlastelt kingituseks punase vahtra istiku.
Algselt õppehoone esisele kavandatud pidulik 1. septembri aktus otsustati hommikupoolsete muutlike ilmaolude tõttu jaotada siiski kahte osasse. Esmalt viibiti kooli aulas, kus laulsid ja esinesid õpilased, kõneles direktor Ain Keerup ja Sindi linnavolikogu esimees Toomas Asi. Esimesse klassi astujatele kingiti Aabitsad. Lõpuks anti allkiri tähtsale dokumendile, mis hiljem pudelisse suletult asetati punase vahtra juurte alla.
Eesmärgid olgu ikka suuremad
Toomas Asi soovitas õpilastel alati püüelda rohkema järele ja hoiduda poolikute eesmärkide seadmisest. Õpetaja Laur lubas leppida ka sellega, et Toots teeks vähemalt pool rehkendust, kui tõesti rohkem ei jaksa. Aga Asi arvates võib see tähendada hõlpsat liikumist libedale. Eesmärk olgu ikka suurem ja täielik.
Ain Keerupi sõnavõtust ilmnes, et ka kool on kangekaelselt seadnud enda ette suuremaid eesmärke, kui teised on lootnud ja tulemused annavad endast märku juba mitmendat aastat. „Tänasel kooliaasta avaaktusel on mul siiralt hea meel teile teatada, et Sindi gümnaasiumil läheb hästi, sest meie kooli usaldatakse.“
[pullquote]24 õpilast, kes alustavad õpinguid 10. klassis, on elavaks kinnituseks, et gümnaasiumiosa säilitamine oli vajalik.[/pullquote]Ta rääkis, et põksuvate südametega alustavad oma kooliteed 38 väikest tüdrukut ja poissi, kes on seda päeva kaua oodanud. Neist 35 hakkavad õppima eesti keeles ja 3 vene keeles. „24 õpilast, kes alustavad õpinguid 10. klassis, on elavaks kinnituseks, et gümnaasiumiosa säilitamine oli vajalik. Just neile ongi meie kool oluline. Teiste mõtted on küll olulised, aga need on kõigest mõtted,“ selgitas Keerup, kellest sai gümnaasiumiastmes alustavate õpilaste klassijuhataja. Direktori arvates annab põhjust rahuloluks ka teadmine, et Sindi kooli õpilaste arv on jätkuvalt tõusuteel, olles 15 õpilase võrra suurem kui eelmisel sügisel.
Ei peagi magama
Aga Keerup ei kõnetanud kooli mitte üksnes matemaatiliste tehete abil. Hea oskusega naljatleda pöördus ta kõige pisemate poole täie tõsidusega: „Kui mõni teist tundis täna hommikul, et tema ikkagi ei tahtnudki nii väga kooli tulla, vaid hoopis lasteaeda tagasi, siis teile on mul hea uudis – koolis ei pea lõuna ajal magama. Ja kui väga täpne olla, siis ei tohigi magada. Ka suured õpilased ei tohi.“
Direktori salajane nõuanne lapsevanematele tähendas õppimist igal õhtul, ka siis kui pea valutab. „Kes siis tahab olla oma äsja kooliteed alustanud lapsest vähem targem. Piinliku olukorra vältimiseks peaksite õppimises olema oma võsukesest vähemalt 3 õppetundi ees,“ arutles Keerup ja lootis vanemate võimaliku plindrisse jäämise korral abi klassijuhatajatelt Made Uiga, Siret Siitam ning Jelena Oleštšenko.
Eriline päev
[pullquote]Tollel ööl hoidis arutu käsi saagi, mis katkestas kauni puu elujõe, aga mitte kooli elusädet.[/pullquote]„Tänase päeva on meie jaoks veelgi erilisemaks muutnud meie vilistlased, kes on andnud kooliperele võimaluse istutada taas oma ajaloolisele kohale punase vahtra puu, mis on sümbolina ühendanud kõiki, kes Sindi kooliga seotud. Ka nende lehvitus oleks praegu igati sobilik, sest me kõik tahaksime teile vastu lehvitada, et teid niimoodi tänada,“ kõneles Keerup eesseisvast toimingust, milleks kohustas kurbust tekitav juhtum eelmise aasta 16. augusti öösel vastu 17. kuupäeva. Tollel ööl hoidis arutu käsi saagi, mis katkestas kauni puu elujõe, aga mitte kooli elusädet. Kõike ebameeldivat Keerup oma kõnes ei meenutanud, aga austas ja tänas vilistlasi, kes astusid raskel hetkel taas oma kooli kõrvale. „Suur tänu, et mõtlete oma armsale koolile. Loodame, et meie koostöö muutub veelgi tihedamaks, sest hakkame ju õige pea valmistuma Sindi kooli 180-ndaks juubeliks.“
Muinasjutuline punane vaher
„Ja vahtrale mõnusat kooliga kohanemist,“ soovis direktor. Vahtra istiku vastuvõtuks alustati ettevalmistavate töödega juba 20. juulil. Haljasala korrastustöid juhtis Mart Nõmm, Sindi gümnaasiumi direktori asetäitja majanduse alal. Tööde käigus võeti maha koolihoone aknaid varjavad kuused ja plats sai uuendatud ilme. Ühistööna kunsti- ja disainigrupiga koostas Nõmm juba 2011. aastal nägemuse koolihoone esisest väljakust, mille keskse elemendina peeti silmas punast vahtrat kui kooli sümbolit.
„Mina olen Taivo Luik, selle kooli 23. lennu vilistlane, kes astus esimesse klassi 1969. aastal,“ tutvustas ennast suurt kasvu ja ladusa jutuga mees, keda oli kooliperel hea kuulata. Ta jutustas muinasjutu puust, mida ise kuulis esimeses klassis ja täna soovis samade mõtetega uue punase vahtra maamulda istutada. „Sellele puule võib ära rääkida kõik oma mured. Ta kuulab sind alati. Kui oled millegi heaga hakkama saanud, siis see puu kiidab sind alati. Ta on sinu käeulatuses raamatute järjehoidjana ja järjehoidjaks ka elus endas.“ Taivo innukal algatusel kinkisid vilistlased Sindi gümnaasiumile uue sümbolpuu, mis toodud Poolast. Seitsmeaastane punane vaher on üle 5 m pikk.
[pullquote]„Soovide puu“. Pudelisse oli asetatud kunagise vilistlase loodud luuletus punasest vahtrast.[/pullquote]Istutamisel osutas praktilist ja teadmispõhist abi Taivo abikaasa Riina, kellel on vastav hariduslik ettevalmistus. Riina võttis esimesena labida ja kaevas sobiva sügavusega istutusaugu. Enne puu istutamist asetati istutusaugu põhja pudel. Läbi klaasi võis lugeda: „Soovide puu“. Pudelisse oli asetatud kunagise vilistlase loodud luuletus punasest vahtrast. See oligi too tähtis dokument, millele kooli esindavad vilistlased, klasside ja juhtkonna esindajad allkirja andsid, et puu läheks kasvama ja püsiks jätkuvalt kooli sümbolina.
Urmas Saard