Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.
Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.
Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:
Vaata, kuidas meie lipp
tuules uhkelt siputab!
Küll on kurb, kui mõni maja
pühadel on liputa.
Püüa aru saada sellest-
lipu töö ei edene,
kui ta kurvalt konutades
kapi põhjas vedeleb.
Lase kaunil Eesti lipul
ikka mastis lehvida,
sest et meie lipu töö on
Eesti kodu ehtida.
Tervituse ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius: „Täna rõõmustab iga Eesti inimese süda, sest tähistame taas Eesti lipu sünnipäeva. Iga järgmine aasta sisendab meile eneseusku ja annab jõudu ning rõõmustamist kalli isamaa üle uhkust tunda. Sinimustvalge lipp sümboliseerib meie ajalugu, ootuseid ja lootusi. Olgem sõbralikud nende vastu, kes maailma armsamat lippu austavad ja sallimatud nende suhtes, kes meie sinimustvalgest lugu ei pea.“
Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei nägi eile aset leidnud päevasündmuses teatavat sümboolsust, et just Eesti lipu sünnipäeval peeti Pärnus Eesti naiste laulupidu: „Eesti naised olid need, kes selle lipu õmblesid ja eesti naised on need, kes on läbi sajandite hoidnud eesti keelt ja kultuuri. Seda võin mina diplomaadina kinnitada, kui olen vaadanud Eesti peresid. Kui naine, ema, on eestlanna, siis lapsed räägivad eesti keelt. Isad on alati vedi laisemad.“
Ja siis osundas Trei kahele lipule Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi treppide kõrval: „Minust paremat kätt on lipp, mille täna hommikul riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele. Minust vasakut kätt lehvib ajalooline lipp aastast 1929, mis kuulus vabadussõdalasele Jaak Roosnurmele. Täna hoiab seda järjepidevuse kestvuse märgiks tema poeg Jaan. Aplaus talle!“
„Kuna täna on siin ligemale 1700 Eesti naist, lauljat, siis ma tahan meenutada, et kümme korda vähem ehk 170 naist külastasid mõned kuud tagasi Peterburi. Sealses Jaani kirikus mainisin, et eesti naised, need kümmekond koori, tulid Peterburisse ja tegid ära selle, mida aastal 1919. eesti mehed tegemata jätsid. Nad vallutasid lauluga Peterburi linna kirikud ja Peterbur kuulus neile. Täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised,“ ütles Trei.
Lõpuks meenutas ta peatselt saabuvat Eesti Vabariigi sajandat ja Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Nende oluliste juubelitähtpäevade eel kutsus Trei laulurahvast ja kõiki teisi inimesi järgima lipu seltsi ning muinsuskaitse seltsi üleskutset, millega palutakse korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid.
Pidulikule kogunemisele järgnes ülipikk rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus toimus naiste laulupidu.
Urmas Saard