27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.
Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.
Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.
Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.
Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.
Tiiu Kirsipuu on sündinud 1957 Tartus, lõpetanud ERKIs skulptuuri eriala aastal 1983. Alates 2003. aastast on ta dotsent Tallinna ülikoolis. Kirsipuu kuulub Eesti kunstnike liitu ja kujurite ühendusse. Ta on osalenud mitmetel näitustel, sümpoosionitel ja võistlustel Eestis ning välismaal. Tema viimane isiknäitus toimus aastal 2014 Hiinas.
Kirsipuu on skulptor, kelle looming mahub vahemikku paarisentimeetrisest mündist kuni kaheksa meetri pikkuse puuskulptuurini. Tema töödes leiab nii realistlikku kui abstraktset vormilahendust ning kasutatud on väga palju erinevaid materjale. Skulptori ilmselt kõige tuntumaks tööks on Kahe Wilde Kuju Tartus Vallikraavi tänaval, kus pingil istuvad kõrvuti kirjanike Eduard Vilde ja Oscar Wilde pronksfiguurid (1999). Teose koopiat võivad Eesti Vabariigi ja Tartu linna kingitusena nautida ka Iirimaa Galway linna elanikud (2004). Ta on nelja Eesti Panga tellimusel vermitud mündi autor (üks kuld – ning kolm hõbemünti), tema loomingu hulka kuuluvad mälestusmärk “Kaarnakivi” J. Jaigile (1999), Estonia teater 100. aastapäeva monument Tallinnas (2006), Mälestusmärk kirjanik Juhan Jaigile – “Kaarnakivi” – Rõuges – pronks ja graniit (1999) ja mitmed teised avaliku ruumi skulptuurid.
Vana-Võromaa kultuurikoda on avatud: K-P kella 10-18.