Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.
Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.
1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.
Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.
Erinevaid leetopisse võrreldes torkab silma, et Otepää retk pandi algselt kirja tõenäoliselt kahes kohas, kust vastav teade siis ümberkirjutamiste käigus ka teistesse leetopissidesse jõudis. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 pühaku päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.
Mõne aja pärast pandi sõjakäiku kajastav teade kirja ühtlasi Kiievis Vana-Vene kõige kuulsamasse leetopissi “Jutustus möödunud aastatest”. Selles kõlab vastav lause veidi teisiti: “Sel aastal läks Mstislav Vladimirovitš novgorodlaste ja pihkvalastega tšuudide vastu ja vallutas tšuudide linna nimega Medvežja golova, ja asulaid vallutati lugematul hulgal, ja koju pöörduti suure saagiga”.
Kiievis on sõjakäigul saavutatut tunduvalt suuremaks “puhutud”. Nähtavasti lasi selle teate kirja panna vürst Mstislav, kes oli Kiievi-Vene suurvürst Vladimir Monomahhi vanim poeg ja valitses Novgorodis, aga 1117. aastal kutsus isa ta Kiievisse. Muuseas, Vladimir Monomahhi surma järel sai Mstislavist endast 1125. aastal Kiievi-Vene suurvürst.
Otepää linnamäe arheoloogilistel kaevamistel (aastail 1950–1962, 1967–1974 juhendas uurimistöid Osvald Saadre ja 1983 Ain Mäesalu) kogutud leidudest võiksid 1116. aasta lahingule vihjata eelkõige venelastele iseloomulikud nooleotsad. Vene väed piirasid Otepää linnust ka 1192., 1210. ja 1217. aastal, aga 47 venepärasest nooleotsast vähemalt 11 on iseloomulikud esmajoones 11. ja 12. sajandi alguses kasutatud tüüpidele.
1116. aasta sõjakäik Otepää elanikele ilmselt mingeid püsivamaid tagajärgi kaasa ei toonud. Pole andmeid, et otepäälased oleksid järgnevalt pidanud Novgorodi vürstidele andamit maksma. Linnus ehitati üles ja kindlustati tugevamaks. 1192. aasta venelaste uus sõjakäik ja 13. sajandi alguse muistse vabadusvõitluse sündmused näitavad, et Otepää linnus oli endiselt tähtsaimaks keskuseks Kagu-Eestis.
Ain Mäesalu
Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna lektor
Otepää Linnamäe Ajaloo Seltsi teatel möödub 9. märtsil 900 aastat Otepää esmamainimisest. Sel puhul toimub Oti pubi 2. korruse saalis algusega kell 14.00 aastapäevale pühendatud ajaloopäev.
Päevakava
– “Arheoloogiamälestised Otepää vallas” Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor
– “Mis toimus Otepääl 1116. aastal?” Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor
– Ekskursioon Otepää linnamäel ja aupauk Otepää püssist
– Konverentsist osavõtjatel võimalus lustida Otepää Winterplace’s.