Kui reastada Eestimaa tuntuimad inimesed, siis võib olla kindel, et Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal edastab suurema osa poliitikutest — nüüdseks 40 aastat seda ametit pidanud mees on oma muheda olemise ja põnevate loomalugudega tuntud-teatud igas Eesti peres. Kuivõrd praegu on teravalt päevakorral jääkarude uue kodu küsimus, siis räägib loomaaia direktor oma muljetest, mis on talle jäänud pikajalisest jääkarude kõrval töötamisest.
Millised sündmused ja millised jääkarud on Teile kõige eredamalt meelde jäänud?
Kui ma 1. novembril 1968 loomaaias asedirektorina tööle hakkasin, oli meil üsna noor paar jääkarusid Kubi ja Kara, kes jõudsid 1983.aastal ka Veskimetsa maile uuele territooriumile ja kelle sigimine lõppes mõned korrad nurisünnitusega.
Minu asetäitja Vladimir Fainšteini juhitud ekspeditsioon püüdis Franz Josephi maalt kaks isast jääkaru poega Franzu ja Joosepi. Viimane suri 1990. aastal pahaloomulise kasvaja tõttu ning Venemaalt toodi paariaastane emakaru Vaida. Neist sai hiljem Franzuga koos edukalt sigiv paar, kuni Franzu õnnetu hukkumiseni 2007.aasta 8. septembril.
Praegu on Tallinna loomaaias kolm jääkaru: Franzu ja Vaida tütar Frida, Viini loomaaias sündinud ja Novosibirski kaudu Tallinna jõudnud Nord ja nende kaheaastane tütar Nora.
Mis on olnud nende käitumises sellist, mis on pannud Teid neid loomi imetlema? Kuidas Te iseloomustaksite üht suurt valget mõmmikut?
Jääkarud on arukad ja umbusklikud loomad, keda on raske üle kavaldada. Franz oli eriline isiksus, kellele tekkis isegi püsikülastajaist fänniklubi, keda ta tundis ja kellega suhtles.
Mida erilist olete õppinud jääkarude kohta nende naabruses töötades?
Midagi ennekuulmatut pole meil siin avastada õnnestunud, aga mitmedki füsioloogilised protsessid, nagu diapausiga kulgev tiinus ja muu taoline, on kinnitust ja täpsustamist leidnud.
Kuidas on välja näinud jääkarude elamistingimused alates sellest hetkest, mil te sinna tööle tulite?
Vanal territooriumil oli nende eluase Lasnamäe nõlval küll suurem ja näiliselt parem, kui praegune endisest sõjaväelaost kohandatu, aga läbi selle kulges toonase Tselluloosi ja paberikombinaadi avariikanal, milles voolas vaheldumisi Ülemiste järvest tuleva veega mõnikord väävlishappe lahus. Karud ja teised läheduses elanud loomad kannatasid seeläbi sageli ja eks need eelmainitud nurisünnitusedki olnud sellega seotud. Siin, uuel platsil on nad nüüd juba enam kui 30 aastat küll kitsamates oludes, aga vähemalt puhta vee basseinikestega puurides elanud.
Mida muudab nende elus uus polaarium?
Järgmisel aastal ehitama hakatav uus ekspositsioon, tulevase polaariumi esimene ehitusetapp, tagab meie jääkarudele aga tõeliselt loomväärsed olud, kus nad saavad ujuda 4 meetri sügavustes suurtes basseinides, mille vesi, ühtekokku ligi paartuhat tonni, käib kaks korda ööpäevas läbi filtrite süsteemi, ja tegutseda mitmekesiselt kujundatud maismaal. Külastajail on aga võimalus neid imetleda nii vee all ja pinnal ning kuival maal toimetamas. Meile aga annab võimaluse talletada autentset informatsiooni nende käitumise ja muude eluavalduste kohta.
Millised loomad vajaksid Tallinna loomaaias veel uut peavarju?
Paljudele loomadele oleme juba jõudnud tänapäevaseid tingimusi luua, aga jääkarude kõrval on armetus seisus veel amuuri tiigrid. Kui õnnestub neilegi uus korralik eluala rajada, saaksime selle vana laohoone lammutada, kus nad koos jääkarudega veel alles on jäänud. Seejärel ootavad oma järge niisugused liigid, keda meil hetkel pole nagu kaelkirjakud, sebrad ja muud Aafrika liigid ning meie oma kodumaised pruunkarud, hundid jt.
Teie nägemus jääkarude tulevikust vabas looduses Artikas.
Paraku käivad jääkarude käpad Arktikas kaunis täbarasti. Satelliidipiltidelt nähtub, et arktiline jäämüts kahaneb kohutava kiirusega ja see toob jääkarudele kaasa sageli fataalseid tagajärgi. Poegadega emakarud ei jõua õigel ajal rüsijää piirile ja jäävad rannikul või saartel kuivale maale veevangi, kus neid ootavad ees tõelised näguripäevad. Kui ei õnnestu sellele kliima soojenemisele piiri panna, võib see viia isegi selle arengulooliselt noorima karuliigi täielikule väljasuremisele.
Tasub teada ka, et 9. jaanuaril korraldab Tartumaal asuv Jääaja Keskus Jääkaru päeva, kus tutvustatakse kõike nende suurte ja toredate Põhjala asukatega seotut.
Muuhulgas saavad külastajad teada ka seda, millised mured on Tallinna Loomaaia karupere liikmetel Nordil, Friidal ja Noral ning kuidas neile lahendusi otsiti ja leiti. Kuna kliimamuutuste tõttu on Põhja-Jäämerel elutsevate jääkarude saatus kaalukausil, siis on vaja seda globaalset probleemi teadvustada kõigile inimestele. Et sellest saaksid aimu ka noored inimesed, kes juba varsti hakkavad ise maailma saatuse üle otsustama, ootavad Jääaja Keskus, Tallinna loomaaia inimesed ja kõik jääkarude sõbrad koolide ja lasteaedade lapsi Jääkaru päevale 9. jaanuaril kell 11.00-18.00.
Mati Kaalu usutles Jüri Kukk.