2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?
„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.
Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.
Kõige põnevam osa jõudis kätte siis, kui Rohumaa pakkus võimaluse moodustada väiksemad seltskonnad, kes võisid 100 sekundi jooksul panna kirja omapoolsed ettepanekud. Enne stopperi käima panekut võttis Jaan Roosnurm sõna ja avaldas arvamust, et riigi sajandale juubelile ei saa vastu minna Saaremaa suuruse maatüki kinkimisega Venemaale. Kuna Kasterpalu oli oma sõnavõtus rääkinud vajadusest kõrvaldada ka maastiku ilmet rikkuvad rajatised ja muud vaadet risustavad objektid, siis sellest mõttest ajendatuna pidas Roosnurm õigeks võtta maha Pärnu Vanas pargis olev mälestusmärk Eesti riigi kukutajatele. Rohumaa palus needki ettepanekud sedelile kirjutada ja käivitas stopperi.
100 sekundi möödudes võis kuulda huvitavaid mõtteid, millest mõnede puhul oli isegi raske tõsiduse ja nalja vahel vahet tegemisega. Sooviti pärnakate kokkutulekut Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus, esimese presidendi muuseumit kunagises Pätside perekonnale kuulunud Raeküla majas ja Eesti kalale mälestusmärki. Aga milline ikkagi on Eesti rahvuskala? Rohumaa meenutas, et rahvahääletusel sai selleks haug, aga kunagise ministri Ester Tuiksoo juhtimisel sai siiski selleks räim. Samuti sooviti juubeliaastaks Pärnusse uut silda. Kuuldavasti olevat hiidlased soovinud samaks ajaks püsijääteed.
Lottemaad esindanud naised teatasid, et kasvatavad Sindi linnale kinkimiseks sadat tamme. Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast ütles, et talle tuli hiljuti kuuldud uudis suure ja meeldiva üllatusena.
MTÜ Kodanikujulgus juht Astrid Hindriks leidis, et riigi sajanda sündmuste ajaperioodiks kuni aastani 2018 tuleb muuta Pärnu tunnuslauset ja võtta kasutusele „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn“. See annaks aega uue linna tunnuslause aruteludeks. Võiks kaaluda riigi sünniga samaaegselt sündinud inimeste elulugusid tutvustava kogumiku koostamist.
Muinasjututaat Jaak Känd toetas mõtet sajast jutuvestjast, kes jutustavad sadat lugu Eesti riigist.
Pärnu Postimehe arvamuskülje toimetaja Kalev Vilgats noppis põnevamad ettepanekud välja ja toetas mitmeid nutikamaid mõtteid, aga tema enda poolt tuli samuti väga originaalne idee. Vilgats soovis Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks igasugustest välistest oludest olenematut isekasvavat pensionisammast, mis kutsus esile üleüldise heakskiidu. Ajakirjanikule meeldis ka varem esitatud mõte püstitada praeguse Pärnu hotelli kohale kunagise Endla hoone koopia.
Lõpuks tuletas Rohumaa meelde, et kõigi ettepanekute esitajatel tuleb endil haarata initsiatiiv heade ideede ellu viimiseks. Kõik ettepanekud pani Elo Aun kirja, aga palus inimestel külastada ka kodulehte EV100 kingitused, kus kõik leiavad võimalusi riigi sünnipäevale tehtavatele kingitustele kaasa aitamiseks. Samas saab ka teha täiesti uusi ettepanekuid.
Urmas Saard