Päev: 13. veebruar 2015

Esimene kokkuvõte talvitavatest aasta lindudest

Käesoleva aasta linnuks on viu. Eestis talvitab kaks liiki viusid – hiireviu ja taliviu. Nende talvisest arvukusest ja levikust on aidanud ülevaate saada linnuvaatlejate poolt aasta linnu kodulehele sisestatud vaatlused ning Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma poolt läbiviidav talvitavate röövlindude seire.

Viusid on sellel talvel kohatud kogu Eestis, kuid nende arvukus on eriti kõrge Lääne-Eestis. Detsembri ja jaanuari jooksul nähti kõige rohkem hiireviusid Saaremaal – 26% kõigist hiireviudest, palju oli neid ka Pärnu- (20%) ja Läänemaal (11%). Taliviude levikupilt on pisut teine: täpselt pooled kõigist selle liigi esindajatest on vaadeldud Saaremaal ning viiendik Hiiumaal, ülejäänud vähesed vaatlused on jaotunud üsna ühtlaselt üle Mandri-Eesti. Talvitavate röövlindude seire tulemused näitavad, et mõlema viuliigi arvukus on tänavu kõrgem kui eelmisel talvel, seejuures on eriti kasvanud just Lääne-Eestis talvitavate viude arv.
Käesoleva talve detsembri ja jaanuari jooksul sisestati aasta linnu kodulehele 183 vaatlust 201 viust, aga igaühe talvised viuvaatlused on jätkuvalt oodatud. Vaatluste kogumine jätkub ka kevadel. Õige varsti peaks viude arv hakkama meil kiiresti kasvama, sest juba märtsis on Eestisse oodata esimesi lõuna pool talvitanud viusid.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/viu, talvitavate röövlindude seire tulemustega EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Esmakordselt on Lõuna-Eesti teekonna “Elu kahe maailma piiril” külastajatel võimalus tutvuda innovaatiliste organisatsioonide ja ettevõtmistega.

Eelmisel aastal jõudsid Lõuna-Eesti külastajateni kultuuri ja ajaloo ning aktiivse puhkuse marsruudid. Nüüd ilmus ettevõtete kaasamise abil innovatsioonimarsruut, mis pakub põnevat avastamist eelkõige inspiratsiooni koguvatele gruppidele, kuid võimalusi jagub ka pereturistile ja üksikisikutele. Kokku on marsruudis 131 ettevõtet, organisatsiooni.

Lõunaeestlased mõistavad innovaatilisuse all nii seda, mis on läbimurdeline või suisa novaatorlik tehnoloogias, kui ka vana ja uue põnevat sümbioosi, kogukondlikkust ja erinevate osapoolte koostöös loodud jätkusuutlikke lahendusi. Innovatsioonimarsruut koosneb neljast erinevast teemast: säästvad lahendused ja innovatsioon, kogukonnad ja võrgustikud, puit ja käsitöö, kohalik toit.

Säästvate ja jätkusuutlike lahenduste alal leiab Lõuna-Eestist hulgaliselt näiteid, millega tasub tutvust teha – Tartu loomemajanduskeskus, Räpina paberivabrik, Võrtsjärve külastuskeskus, Energia talu, Pühajärve puhkekeskus, Kõrveküla lasteaed Päikeseratas, Maaülikooli mahekeskus – seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Uudsed teadus- ja IT-tehnoloogiad toovad külastajateni Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu , Eesti lennuakadeemia , Tõravere observatooriumi ESTcube-1’i satelliidikeskus, tarkvara tootja Playtech.

Marsruuti on kokku saanud nii tehnoloogiat oma äris kasutavad ettevõtted kui ka vanu traditsioone au sees hoidvad ettevõtmised. Nii pakuvad avastamisrõõmu näiteks laastukatuse valmistamine või seebikeetmise ja küünlavalmistamise õpitoad. Teekonnal saab sisse astuda ja vaadata, mida pakub Rõuge sepp, Vana Jüri Seebikoda, Torupillitalu, Wiera küünlakoda, Antoniuse õu või Räpina loomemaja rahvas . Kohaliku toidu teel viiakse külastajaid nii põllule, lauta kui ka veinikeldrisse. Olgu teguPõltsamaa veinikeldri või Nopri talumeiereiga, Viljandi väikese õllepoe või Tammuri talurestoraniga Otepääl, Seto Tsäimaja või Kostja sibulataluga, Kõlleste kommimeistrite või millise tahes teise kohaliku väikese toiduettevõttega – säravate silmadega tegijad ootavad külalisi hääd ja paremat mekkima. Lõuna-Eesti koostöövaimuga saab tutvust teha meie kogukondade ja võrgustike kaudu: Sangaste Rukkiküla, Sibulatee, Parmu ökoküla, Sänna kultuurimõis, Mooste meistrite hoov, Ridali lennuklubi, Õnnemaa, Mauri põliskodude küla ja veel paljud teised jagavad lahkelt oma kogemusi ja koostöölugu.  Loe edasi: Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Maanteemuuseum viib uhke elektriauto turismimessile

Eesti Maanteemuuseum osaleb 13.-15. veebruaril Eesti suurimal turismimessil Tourest 2015. Messikülastajatel on ainulaadne võimalus uudistada nii seest kui väljast Eestis ehitatud elektriautot ZEV Seven.

Zev Seven on esimene Eestis toodetud ja autoregistrisse kantud elektriauto. Auto baasmudeliks on Colin Chapmani poolt 1957 projekteeritud Lotus-7. Auto ehitusaasta on 2008 (elektritööd ZEV Motors OÜ, keretööd AS Võidusõidutehnika), kuid muuseumi uhkeks eksponaadiks sai masin aastal 2010.

Turismimessil saavad külastajad istuda uhke kabrioleti rooli ja lasta teha endast vahva polaroidpildi, mille ettenäitamisel on muuseumisse kuni suvehooaja lõpuni sissepääs poole hinnaga.

Samuti saab Tourestil ülevaate maanteemuuseumi kirevast suvesündmuste kavast ning aimu mai alguses avatavast hooajanäitusest “Tee täis kuulujuttu”, mis avab kuulujutu kui ühe maailma vanima massimeedia vahendi olemust. Näitus on ka sissejuhatuseks uuele, sügise lõpus avatavale püsiekspositsioonile, mis käsitleb teedeajaloo kõrval ka kommunikatsiooniajalugu.

Maanteemuuseum tutvustab messil enda tegemisi ühisel pinnal Põlvamaa teiste ettevõtjatega. Puhkust veetma kutsuvad Setomaa, Mooste Mõis, Eesti Fototurismi Keskus, Kagureis, Värska sanatoorium ning Taevaskoja võrgustiku ettevõtjad. Nagu turismimessile kohane, pakutakse külastajatele lisaks üldisele infole ka vahvaid esitlusi ja degusteerimisi. Lisaks toimub sotsiaalmeedia vahendusel ka Põlvamaa teemaline reisimäng.