Jaan Viska,
Vängla külavanem, Vigala vald
“Maa tuleb täita lastega…” – nii algab Hando Runneli luuletus. Eestlased olid oma taasiseseisvumise algul lootusrikkad, nüüd ollakse maaelu hääbumise pärast tühjenevates külades mures pärast üht inimpõlve kestnud iseseisvust.
Võib küsida, et miks lähevad sõnad ja teod lahku. Miks on usk tulevikku kadunud ja otsitakse mujalt tuge ja raadio ütleb just praegu, et Soomes väärtustatakse töötajat? (29. jaan. kell 10.02) Meenutame veel laulusõnu: maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, sest lastele jääb tulevik.
Tavaliselt öeldakse, et ega naabritel paremini lähe. Vaatame ja veendume. Kõige algus on Vigala mehelt doktor Jaak Uibult, kes on öelnud: “Olen juba kaks aastakümmet riigivõimu hoiatanud Eesti üha kahaneva rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik.” Appi on ta kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, ministreid, loomeliitusid, ülikoole…. Pöördumised on jäänud peamiselt vastuseta või on vastatud mitte midagi ütleva vormitäitena. Uibu viimane teleesinemine jaanuaris pani kaasa mõtlema, sest kohalikke volikogusid huvitab rohkem palganumber kui elanike arv omavalitsustes.
Alustame Rapla maakonnast. Puudu on mehi vahemikus 25-34 eluaastat; naisi vanuserühmas 20-39 aastat. Sündivus vastab Eesti keskmisele. Kohilas on silmatorkavalt hea pilt vanuserühmas 5-9 aastat, Keskealisi vanuses 35-39 on meeste ja naiste osas üle. Ilmselt rohkelt häid tööealisi. Vanemate naiste osakaal väiksem.
Vigalas torkab silma madal sündivus. Suur puudujääk on noori vanuserühmas 25-39 eluaastat. Vigala rahvastik on vana; meeste osakaal suurem pensioniikka jõudmisel. Vigala naisi on ülekaalus võrreldes teiste vanuserühmadega pensionieas.
Käru vallas on rahvaarv väike. Võib öelda, et sündivus vastab keskmisele. Samuti jääb naisi puudu vahemikus 25-39 eluaastat; need on noored daamid, kes läinud mujale õppima ning loonud seal perekonna. Seetõttu on vanemad naised ülekaalus.
Vaatame, kuidas läheb naabritel. Saku vallas on sündivus hea. Rahvastikupüramiid toetub kindlalt alusel. Keskealisi, keda Raplamaal puudu, neid jääb seal üle. Nii Saku kui ka Kohila kohta saab öelda elujõuline vald. Seal on muidugi pensionäride osatähtsus väiksem.
Ühe väikese kokkuvõtte võib lisada keskmise vanuse kohta, kus mehed ja naised on kokku arvestatud. Keskmine vanus Rapla maakonnas on 41 eluaastat. Seevastu Järvakandis on 47, Vigalas 45 ja Kärus 44 aastat. Nooremad on muidugi Kohilas: 38 aastat.
Meenub siinjuures Soome kutsekoolidesse külaskäigult ühe vallavanema öeldu. Kui meil esimesed vallavanemad olid juba ametisse valitud, tekkis küsimus, mida teha, et nad saaks järgmine kord valitud. Vastus oli lühike ja selge: jälgida väljarännet ja teha kõik uute töökohtade loomiseks. Kui inimeste valimisel etteotsa oleksime olnud printsipiaalsemad, siis ehk oleks laevasõiduhuvilisi vähem.
Lõpetaksin statistikaameti peaanalüütiku Servinski öelduga: kindlustage inimesele turvatunne, leidke võtmekohtadele võimekad isikud ja iga inimene loeb. Kui meie juhtimine muutuks inimkesksemaks, siis järgmisel rahvaloendusel ei räägita põgenenud rahvast.
Kas ei võiks esivanemate maal väärikamalt astuda ning uutelt pürgijatelt Riigikokku küsida: milline on sinu roll piirkonna elu edendamisel?