9. oktoobril toimus Väike-Maarja seltsimajas esinduslik konverents suurepärase kodu-uurija ja keele-, kirja- ning matkamehe Eduard Leppiku mälestuseks. 11. oktoobril saanuks Väike-Maarja keskkoolis üle 20 aasta õpetajana töötanud ning seni Eesti suurim kohanimede uurija Eduard Leppik 90aastaseks.
Väike-Maarja kant ja kogu Virumaa võib õnnelik olla, et selline erakordne inimene siinmail tegutses. Oma rännakutelt talletas ja süstematiseeris F. J. Wiedemanni keeleahinna laureaat Leppik lisaks kohanimedele ka palju murdematerjali, rahvaluulet ja legende, kirjutas raamatuid, koostas matkapäevikuid, kogus vanavara. Kogutud pärimusmaterjalidest pani Leppik 1963. aastal aluse Väike-Maarja koolimuuseumile, millest nüüdseks on saanud Väike-Maarja muuseum.
Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsmani eestvedamisel toimus 25. septembril Väike-Maarja kultuuriloo radadel meeleolukas võistlusmatk, mis oli samuti pühendatud Eduard Leppiku 90. sünniaastapäevale. Võistlusmatkal osales 101 inimest. Konverentsi raames toimus matka võitjate autasustamine. Õpilased olid väga rõõmsad leides autasuks saadud kotist muude matkal tarvilike esemete hulgast kolm ühes lusikas-kahvel-noa.
Väga huvitava ettekande tegid Väike-Maarja Gümnaasiumi 8. klassi õpilased Janelle Laukse ja Victoria Mitt oma uurimuse “Eduard Leppik tänase õpilase silmade läbi” kohta.
Wiedemanni keeletammikus süüdati Leppiku tamme juures küünlad. Väike-Maarja muuseumis on avatud Leppiku sünniaastapäevaks põnev näitus “Seljakotid selga”.
Konverentsil osales üle 130 inimese, see näitab, et Eduard Leppikust ja tema kultuurivaramust peetakse lugu, teda pole unustatud, tema talletatud kultuuripärandit uuritakse edasi.
Eesti ühiskonnas kirgi kütnud kooseluseaduse vastuvõtmise taustal sobib meelde tuletada Eduard Leppiku ühte elu motodest: “Ole salliv ja leplik ning naerata, nii leiad hingerahu”.
Ulvi Mehiste