Eesti rahvaraamatukogude töötajad peavad teisipäevast kuni tänaseni Jõgevamaal oma traditsioonilist suveseminari, seekordne teema on „Raamatukogud liikumises”. Suveseminaril toimuvad loengud aktuaalsetel teemadel ning iga kord tutvutakse põhjalikumalt ühe maakonna kultuurielu ja raamatukogudega. Seekord on tähelepanu all Jõgevamaa. Rahvaraamatukogude suveseminarid on pika ajalooga, esimene neist toimus 1963. aastal.
Rahvaraamatukogud kui olulised kogukonnakeskused võiksid kiiresti muutuvas ühiskonnas pöörata suuremat tähelepanu oma lugejate toetamisele uue tehnoloogiaga toimetulemisel, rääkis Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm täna, 31. juulil rahvaraamatukogude suveseminaril Jõgeval.
„Eakamad inimesed kipuvad olema tehnoloogiauuenduste suhtes ettevaatlikumad, seevastu noored õpivad kiiresti ja võtavad esimestena kasutusele uue tehnoloogia. Seega võiks just raamatukogudes tuua noori koolitaja rolli, algatada „muna õpetab kana“ põhimõttest lähtuvaid koolitusi,” pakkus Talihärm välja viisi, kuidas raamatukogud saaksid oma lugejatele harjumuspärasest erinevates valdkondades abiks olla.
Arvuti või mobiiltelefoni kasutamine, e-väljaannete lugemine, e-teenuste kasutamine on vaid mõned näited koolitustest, mille puhul võiks ühe kogukonna sees noori ja vanu omavahel kokku tuua. „Selliste koolituste korraldajana on rahvaraamatukogud kõige ehedamal moel just need asutused, mis loovad suuremat sidusust oma kogukondade seas,” märkis Talihärm. Ta lisas, et esmalt vajaksid noored mõistagi raamatukogutöötajate või vastavate spetsialistide koolitust, kuidas täiskasvanuid õpetada.
Raamatukogude rolli muutumine tähendab ka vajadust pöörata järjest rohkem tähelepanu kasutusmugavusele. Üks olulisi suundi rahvusvahelisel tasandil on iseteenindusvõimaluste avardamine, lugejale suurema vabaduse andmine. „Samuti tuleks vaadata oma ruumides ringi selle pilguga, et milleks neid veel kasutada annab. Ruumikasutuse paindlikkus on märksõna, mis toob raamatukogudesse uusi tegevusi, loob suuremaid koostöövõimalusi teiste haridus- või kultuuriasutustega ja seeläbi kutsub raamatukokku uusi huvilisi,” julgustas Talihärm oma ettekandes rahvaraamatukogusid märkama oma kogukonna muutuvaid vajadusi.
Katrin Arvisto