26 veebruar 2014 Archives

Aasta linnu talv hakkab lõppema

Veebruar on käesoleva aasta linnuks olevale jäälinnule viimane talvekuu, sest sobivate ilmade korral võivad esimesed jäälinnud rändelt Eestisse naasta juba märtsis.

Eesti Ornitoloogiaühing püüab looduses liikujate abiga sel aastal täpsustada jäälinnu talvist levikut ja arvukust. Seega on viimane aeg minna talvituvaid jäälinde otsima ja oma vaatlustest teada anda. Kõige lihtsam on seda teha aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kus palutakse kaardile märkida kõik jäälinnuvaatlused, mis on tehtud alates 2013. aasta 1. novembrist. Infot võib edastada ka e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195.

Seni on arvatud, et talveks jääb Eestisse vaid 20-50 jäälindu. Sel talvel on ornitoloogiaühingusse jõudnud aga teateid juba ligi 50 linnu kohta. Kõige rohkem on talvel jäälinde kohatud Harjumaal ja Kagu-Eestis, ühtegi vaatlust pole ainsana teada Hiiumaalt ja Ida-Virumaal.

Algas registreerumine puuetega laste hoiukodusse

Kuni 10. märtsini saab registreeruda Tartus Käopesa asenduskodu juures avatavasse sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodusse, mille pilootprojekt viiakse läbi 17.-21. märtsini.

Tegemist on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania projektiga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene Eestis ainulaadne hoiukodu avatakse SA Tartu Perekodus Käopesa tänavu kevadisel koolivaheajal ning seal jagub kohti 6-le lapsele.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saare sõnul ei ole hoiukodu näol tegemist rehabilitatsiooniasutusega, pigem loodetakse sellest kujundada laste jaoks sama meeldiv ja hubane koht nagu oma kodu, kus ajutiselt hoolitsevad laste eest ema-isa asemel vastava väljaõppe saanud hoidjad ning tugiteenuste spetsialistid. “Soovime luua koha, kuhu vanemad saavad südamerahuga tuua oma kõrgendatud hooldusvajadusega lapsed, teades, et nende eest hoolitsetakse hoiukodus sama hästi kui kodustes tingimustes. Kui kõik õnnestub, tahame teenust laiendada aastaringseks ja edaspidi sarnaseid hoiukodusid avada ka teistes suuremates linnades,” selgitas ta. Loe edasi: Algas registreerumine puuetega laste hoiukodusse

Lääne-Viru tammest saab Suure Tõllu päästepaadi emapuu

Emapuu vastupidavust katsetavad Ilmar Tamm MTÜ-st Raudlaeva Maja ja Lääne-Viru ettevõtja Ergo Eesmäe,

RMK Lääne-Virumaa metskonnas langetati eelmisel nädalal 100-aastane tammepuu, millest saab Suure Tõllu päästepaadi ajastutruu koopia emapuu.

Ehitatav paat saab olema 8 meetri pikkune ja on ajastutruu koopia Suure Tõllu päästepaadist, mille emapuu, kaared ja täävid on tammepuust, plangutus männipuust ning kinnitusvahenditeks on vaskneedid. Paat antakse valmimise järel üle Eesti Meremuuseumile Lennusadamas, kus tähistatakse tänavu laialdaselt aurik-jäälõhkuja Suur Tõll 100. juubelit. Jäälõhkuja läbib pidustuste eel põhjalikud renoveerimistööd ning tänu käesolevale projektile jõuab selle ahtritekile tagasi ka autentne päästepaat.

Projekti eestvedaja, MTÜ Raudlaeva Maja on päästepaadi rajamisel autentse tulemuse kindlustamiseks teinud põhjaliku uurimistöö allikamaterjalide osas. MTÜ esindaja Ilmar Tamme sõnul on paadi emapuu puupaatide põhitala, mille külge ülejäänud paadi osad kinnitatakse. “Emapuu mahapanek on väärikas sündmus, mis on võrreldav majale nurgakivi panekuga,” selgitas Tamm, kelle sõnul hakkavad laeva ehitus- ja viimistlusetappe arhiivi- ja fotomaterjali põhjal teostama MTÜ Puulaevaselts Vikani tuntud paadi- ja laevaehitusmeistrid. Kogu vajalik puitmaterjal päästepaadi ehitamiseks saadakse riigimetsast. Käesolev paadiehitus on osapooltele juba kolmas ajalooliste päästepaatide valmistamise ühisprojekt.

Emapuu valisid RMK Lääne-Virumaa metskonnas välja Kalev Viiksaar, Peeter Saar, Jorma Frieberg ja Ilmar Tamm ning 8,5-meetrise tamme ohutu transpordi Triigist ehituspaika Haapsallu võtsid oma õlgadele Ergo Eesmäe, Priit Hinto ja Meelis Michelson. Plaanide kohaselt valmib päästepaat käesoleva aasta suveks.

Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky

Bändomaania võitja Mucky solist Hedi Maaroos Foto: Andres Adamson.

Nädalavahetusel toimunud Pärnumaa traditsioonilise noorte bändide konkursi Bändomaania võitis tänavu Guns N’ Roses’i ja Ozzy Osbourne’i mõjutustega Mucky.

Žürii koosseisu kuulusid muusikud Kristjan Kaasik, Viljar Norman ning Jaan Reim. “Noorte muusikute üldine tase on Bändomaania põhjal väga hea,” leiab Reim ning lisab, et bändid on teinud väga tublit tööd. “Üllatab see, et leidub bände, kes suudavad sellisele žanrile nagu metal juurde anda uut ja huvitavat värvingut,” kiidab ka Kaasik Bändomaania tugevat taset ning põnevaid bände.

Lisaks parimale bändi tiitlile märgiti ära kollektiiv nimega Tori Hobune, kes saab võimaluse osaleda Bändilabori mentorprogrammis ning pääseb edasi “Noortebänd 2014” konkursile. Bändilabori projektijuhi Kristjan Kaasiku sõnul eristub bänd tugevalt teistest. “Kui nad lavale tulevad, võiks arvata, et tegemist on rahvamuusikutega, kuid tegelikult on nende muusika hoopis teistsugune,” räägib Kaasik, mis teda folgi mõjutustega Tori Hobuse puhul enim paelus. Ta lisab, et kollektiivi koolitamisprotsess tõotab tulla huvitav.

Lisaks peaauhinnale ning Bändilabori ja Noortebändi eripreemiatele anti välja parima vokalisti, kitarristi, bassisti, trummari ja publiku lemmiku tiitlid ning mitu eriauhinda: Loe edasi: Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky

Võru ja Aluksne juhid otsisid ühisosa

Eile Võru linnavalitsuses toimunud Aluksne suurvalla juhtide ja Võru abilinnapeade kohtumisel arutleti vastastikku kasulike tegevuste üle ning kaardistati ühised vajadused.

Ligi kaks tundi kestnud kohtumise käigus selgus, et kummalgi poolel on teineteisele väärt kogemusi jagada, olgu need siis keskkonna- ja energiasäästliku eluruumi kujundamisel või uute töökohtade loomisel. Läti pool, keda visiidil esindasid Aluksne suurvalla volikogu esimees Arturs Dukulis ja aseesimees Aivars Fomins uurisid muuhulgas Võrus tegutseva Saksa ettevõtte Danpower tausta, et olla valmis nende võimalikuks laienemiseks Lätti. Võru juhid eesotsas abilinnapeade Sixten Silla ja Kalev Ilvesega said aga lõunanaabritelt väärt infot Lätis toimunud haldusreformi võludest ja valudest.
Pikemalt peatuti eri projektide rahastamisel ja võimalike ühisprojektide kirjutamisel, ent arutleti ka koolireformi, lasteaedade, turismi ja ajaloomälestiste säilitamise/esitlemise teemadel.

Kuna nii Aluksne kui ka Võru jäävad oma riigi ääremaale ja on seetõttu paljude eluvaldkondade arendamisel vaeslapse osas, leiti terve rida punkte, kus mõlema poole huvid juba lähitulevikus ristuda võiksid.

RMK lõpetab jahieeskirju rikkunud jahimehega lepingu

Seoses 22. veebruaril RMK hallatavas Väätsa jahipiirkonnas toimunud jahi käigus ebaseaduslikult kütitud põdraga kaotab jahiõiguse omandanud ja jahti korraldanud kütt õiguse RMK jahipiirkonnas jahti pidada.

22. veebruaril Väätsa jahipiirkonnas Epu jahialal metsseajahi käigus toimunud jahieeskirjade rikkumist menetleb edasi Keskkonnainspektsioon. “Keelatud ajal uluki laskmine toob kaasa lisaks rahatrahvile või arestile ka jahimehe jahipidamisõiguse peatumise,” täpsustas RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste. Ta lisas, et jahilubade omajaga sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe lõpetab RMK ennetähtaegselt, kui inspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest ja tema jahipidamisõiguse peatanud.

“Siinkohal tänab RMK valvsaid jahimehi Anna jahtkonnast, kes ebaseaduslikku tegevust nähes Keskkonnainspektsiooni teavitasid,” ütles Kalev Männiste.

Iga jahihooaja alguses kuulutab RMK välja enampakkumise suurulukite jahilubade eelisõigusega omandamiseks, mille käigus saab üks jahimees omandada vaid ühe jahiala küttimisload. Vastavalt RMK ja jahipidaja vahel sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkt 6.5.1 lõpetatakse leping ennetähtaegselt, kui Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud.