UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest
Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.
“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.”
Raha napib ka paberraamatute jaoks
Vahteri andmeil on Tallinna keskraamatukogul olemas e-raamatute laenutamise keskkond ELLU, kuid selleks, et ka teised rahvaraamatukogud saaksid üldse hakata seda kasutama, on vaja teha mõned arendused rahvaraamatukogude raamatukogutarkvarades ja maksta ühekordset liitumistasu.
Anu Vahteri sõnul napib Saare maakonna keskraamatukogul raha paberraamatutegi ostmiseks, rääkimata e-raamatutest ja nende laenutamiseks mõeldud tarkvarast.
Direktori hinnangul pole tarkvaralahenduseta mõistlik osta ei e-raamatute litsentse ega laenutamiseks mõeldud lugereid niisama seisma. Ka on e-lugerid Vahteri hinnangul üsna kallid ja kuna tehniliste võimaluste valik, mida inimesed e-raamatute lugemiseks kasutada saavad, on üsna lai, võiksid need vahendid lugejatel endil olla.
Vahteri sõnul on e-raamat paberraamatuga võrreldes küll veidi odavam (keskmine hind ca 7,5 eurot), ent n-ö kulub kiiremini – litsentside arv on piiratud. “Ühe e-raamatu litsentsi eluiga on Tallinna keskraamatukogu andmetel praegu 35 laenutuskorda ja kui lugejad on seda 35 korda laenutanud, siis kaob see automaatselt andmebaasist ära, ja kui raamatukogu tahab seda uuesti oma lugejatele pakkuda, tuleb e- raamatu litsents uuesti osta,” selgitas ta.
Vaatamata sellele on maakonna keskraamatukogu eesmärk hakata lähitulevikus paberköidete kõrval siiski ka e-raamatuid laenutama, kinnitas Anu Vahter.
“Kättesaadavad peaksid olema mõlemad võimalused,” leiab ta. “Paljudel inimestel on ju e-raamatute lugemiseks tehnilised vahendid olemas – arvutid, nutiseadmed ja nii mõnelgi ka luger.”
Lugeritega saab tutvuda Ameerika nurgas
Keskraamatukogu oma olemasolevaid e-lugereid seni laenutanud pole, nendega saab aga tutvuda lugemissaalis Ameerika nurgas (need lugerid on soetatud USA suursaatkonna toetusel). “Amazon Kindle’i lugerites on vaid ingliskeelsed raamatud, ühes Nook’i lugeris on alla laaditud internetist tasuta saada olevaid raamatuid,” rääkis Vahter.
Ühte sellist seadet demonstreeris eile Saarte Hääle palvel raamatukogu internetipunkti töötaja Liisi Ansper.
Kuressaare Vanalinna kooli õpilane Kadi-Riin Kangur (13) e-lugerit varem käes hoidnud ei olnud. Lugemisele pigem arvutist info hankimist eelistav tüdruk leidis seadmega tutvust tehes, et see on päris põnev, ning arvas, et tema loeks raamatuid pigem elektroonilisel kujul kui paberköitena.
Kas keskraamatukogu saab tänavu e-raamatuid laenutama hakata, sõltub Vahteri sõnul sellest, kas eelarves selleks raha on. “Oleme IT-summad eelarvesse planeerinud – eks siis näeme, kui eelarve kinnitatakse,” tähendas direktor.
Kui keskraamatukogul kord e-raamatud olemas, saavad lugejaid neid – nagu paberraamatuidki – laenutada tasuta.
Seni soovitab Vahter neile, kel soov e-raamatuid laenutada, registreerida end Tallinna keskraamatukogu lugejaks ja kasutada sealset e-raamatu keskkonda ELLU.
“Samuti saab igaüks, kel arvuti või nutiseadmed olemas, internetist ka tasuta saada olevaid e-raamatuid alla laadida,” lausus Vahter.
Eesti suuremad e-raamatu tootjad on EDRK ja Digira, kuid näiteks Digira ei ole seni oma e-raamatuid raamatukogudele müünud.
Ajaleht Saarte Hääl.Autor Monika Puutsa