Laupäeva ja pühapäeva õhtul kogunesid Kehtna valla Valtu-Nurme, Hertu, Metsaääre, Kaerepere ja Saksa küla elanikud Valtu-Nurme külaplatsile, et arutada läbi Rail Balticu ühe võimaliku trassi 7G negatiivsed küljed.
See trass tuleb Raplast ida poolt ning liigub läbi Valtu-Nurme küla, poolitades selle kaheks. Arutelude tulemusena valmis kiri, mille Valtu-Nurme külavanem Helen Link ulatas Kehtna valla esindajale Hans-Jürgen Schumannile. Lisaks läks kiri virtuaalsel kujul maavalitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele.
Kirja koostajad toovad selles välja seitse põhjust, miks tuleb Rail Balticu trass 7G välistada. Põhjustena on loetletud näiteks see, et 7G trass läbib nii Valtu-Nurme kui ka Hertu külas mitme elumaja vahetut lähiümbrust. Probleem on ka see, et trass läbib haritavaid põllumassiive, mille edaspidine harimine suure põllumajandustehnikaga muutub küsitavaks. Raudtee tõttu tõuseb piirkonnas müratase ning seetõttu kannatab elukeskkonna esteetiline väärtus. Kiri jätkub märkusega, et ühtegi positiivset külge Kehtna valla külade elanikud 7G trassil ei näe.
Pühapäevasel koosviibimisel rõhutas Kehtna valla planeerimise ja ehituse vanemspetsialist Hans-Jürgen Schumann, et tõhusam lahendus oleks alternatiivse variandi väljapakkumine, mitte lihtsalt kitsaskohtade väljatoomine. Samas ütles Schumann, et kuna tegemist on riikliku tähtsusega projektiga, siis Kehtna vallal palju sõnaõigust ei ole.
Nii laupäevane kui ka pühapäevane koosviibimine korraldati küllaltki kähku, sest projekteerija tahtis Kehtna valla soove kuulda juba esmaspäeval. Maavalitsuses oli Rail Balticu teemal koosolek neljapäeval ning pärast seda hakkas info külaelanike vahel levima, et üks võimalikke valikuid on 7G. Sarnase kirja, mis kritiseerib 7G trassi, koostasid ka Käbiküla, Lellapere-Nurme ja Ohekatku küla elanikud.
Samuti koostas seda trassi kritiseeriva kirja Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg. Tema mainis enda kirjas Kehtna vallavanemale Kalle Toometile, et planeeritav 7G raudteetrass vähendab märkimisväärselt Kehtna Mõisa OÜ kasutuses olevat haritava maa hulka. Seetõttu on nad sunnitud vähendama loomade arvu, koondama töötajaid ning küsitavaks muutub ka pikaajaliste laenude tagasimaksmine pangale. Peaaegu võimatuks muutuks üle raudtee nii põldude harimine kui ka veiste karjatamine.