Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.
Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.
Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.
Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.
Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.
“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”
Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks.
Kaks osakonda
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva ütles, et Kohtla-Järve, Kärdla ja Paide on valmis riigigümnaasiumi osas läbi rääkima, Kuressaare ja Rakvere vastasid ettepanekule eitavalt ning otsused on veel tegemata Narvas ja Raplas. Ainsana pole vastanud Tallinn.
Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva märkis, et peab riigigümnaasiumi loomist linnale kasulikuks. “Loodan, et 26. juuni istungil annab volikogu linnavalitsusele volitused, et jätkata ministeeriumiga läbirääkimisi. Linna arengukava sätestab samuti, et Kohtla-Järvel võiks olla riigigümnaasium, ja me liigume selles suunas juba pikka aega.”
Kohtla-Järvel on kavas luua Järve gümnaasiumi, Järve vene gümnaasiumi ja Ahtme gümnaasiumi baasil üks gümnaasium, kus oleks nii eesti kui vene osakond. Gümnaasium on arvestatud umbes 300 õpilasele.
Ministeeriumile saadetud kirjast võib lugeda, et järgmise aasta septembris peaksid algama aadressil Spordi 2 asuvas hoones ehitus- ja renoveerimistööd. Muinsuskaitsealune maja ehitati sõjaeelses Eesti Vabariigis ja tegutses koolina; praegu on see spordikeskuse bilansis. Kava kohaselt algab täisgümnaasiumi kümnendatesse klassidesse vastuvõtt 1. septembril 2016.
Eesmärk säilitada
Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov informeeris 11. juunil ministeeriumile saadetud kirjas, et 1. juuniks oli ettepanekule võimatu vastata, kuna selleks tähtajaks ei olnud võimalik neid küsimusi läbi vaadata volikogu komisjonis, korraldada selle linnaelanikele tähtsa teema avalik arutelu ega muuta Narva linna ja haridusasutuste arengukava, mille alusel võiks pidada mis tahes läbirääkimisi.
“Puhta riigigümnaasiumi loomine tähendab uue kooli asutamist, mis tingib mõne olemasoleva kooli sulgemise. Narva linnavolikogu koalitsiooni eesmärk on Narva haridusasutuste süsteemi säilitamine, mitte hävitamine ning seetõttu arutab volikogu kõiki Narva haridusasutuste võrgustiku arendamisega seotud küsimusi ise ega anna neid volitusi linnavalitsusele,” seisab kirjas.
Jefimovi sõnul ei tähenda see siiski seda, et linn poleks valmis arutama ministeeriumi ettepanekuid.
Selle aasta aprillis kuulsid esimesed viis linna EASi otsusest, et saavad uue gümnaasiumihoone ehitamiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks Euroopa regionaalarengu fondi raha. Nende seas olid Jõhvi, kellele eraldati 6 miljonit eurot Jõhvi gümnaasiumile juurdeehitise rajamiseks, ja Sillamäe, kes renoveerib ligemale miljoni euroga edasi Astangu koolihoonet, kus juba tegutseb puhas gümnaasium.
Jõhvi on praegu Ida-Viru omavalitsustest ainus, kes on riigigümnaasiumi loomise osas ministeeriumiga juba käed löönud. Vallavanem Tauno Võhmar ütles Põhjarannikule pärast ühiste kavatsuste kokkuleppe allkirjastamist tänavu jaanuaris, et pole mõtet vastuvoolu ujuda, seda enam, kui see vool on õiges suunas.
“See on ministeeriumi enda tahtmine, et viia reform läbi selliselt, et gümnaasiumiaste oleks riigi korraldada ja majandada. Ja me tahaks ujuda pärivoolu, energiat säästes ja endale paremaid hüvesid lõigates.”