Täna võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbirääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimeeste ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel.
“Vastuvõetud seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maaomanikel nüüdsest omal maal (olenemata maa suurusest) väikeulukijahti pidada, maaomanikel reaalselt kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, tagab reaalse kahjude hüvitamise süsteemi ning õiguse jahipiirkonna kasutajat välja vahetada,” sõnas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.
Samas lisas Ehrpais, et kompromissid sündisid valuliselt ja mitmed maaomanikele olulised parandusettepanekud aktsepteerimist ei leidnud.
“Neist kõige olulisem – kohustus sõlmida leping võõral maal jahipidamiseks – on endiselt jäänud õiglase lahenduseta,” lausus Ehrpais. Ta toob välja, et uus seadus ei kohtle sarnastes olukordades maaomanikke ja jahipiirkonna kasutajaid võrdselt. Kui jahipiirkonna kasutajal on vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba (§14 lg 5), siis jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast (§20 lg 2).
Eesti Erametsaliit kutsub kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlikke metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ning metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. EEML on ette valmistamas raamlepingu näidiseid.
Regina Hansen, Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht