Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.
Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.
Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.
Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.
Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas.
ELi tasandil jätkub arutelu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rohestamise üle. Paraku pole näha tulemusi, mis soodustaksid mahepõllumajanduse tulevikku. Loodetavasti saab uus Euroopa Komisjoni liige João Onofre (Portugal), kes vastutab mahepõllumajanduse valdkonna eest, toppama jäänud arutelu taas liikuma.
Jätkusuutlikkus on lai mõiste, mis on moekaks muutunud. Ettevõtted üritavad parandada oma mainet jätkusuutlikkuse teemat arendades või vähemasti sellest rääkides. BNN Herstellung und Handel pani kokku üle 120 indikaatori, et jätkusuutlikkust hinnata ja võimaldada võrdluste tegemist. Ligi pooled uuritud töötlejatest ja edasimüüjatest osutusid selle järgi 2011. aastal jätkusuutlikkuse osas edukaiks. Novembris toimunud Susconi konverents Bonnis aga näitas ilmekalt, et kokkuleppeni, mida jätkusuutlikkus endast siiski kujutab, on veel pikk tee käia. Konverentsil olid esindatud rohelise ettevõtluse kõik varjundid – selgest rohepesust kuni tegeliku jätkusuutlikkuseni.
Mahesektor jääb mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks. Ootame põnevusega 2013. aastat!
Argo Peepson
Kokkuvõtlikult Karin Heinze artikli „Review of the year 2012: major themes and trends“ põhjal
Allikas: Maheklubi.ee