Vastse-Kuuste külje all Leevijõe külas elav Kuulo Kade näeb oma tulevikku külasepana, kelle käes saavad uue hingamise nii külarahva sõiduautod kui ka põllutöömasinad.
Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla.
„Tundsin, et peaspetsialisti amet on minu jaoks ammendunud. Liiati hakkas eelmise aasta 1. juulist kehtima uus liiklusseadus, millega oleksin pidanud ennast peensusteni kurssi viima. Nii leidsingi, et motivatsiooni enam pole ja otsustasin poolte kokkuleppel lahkuda,” tunnistas mees.
Kuulo Kade hakkas kohe otsima ka uut töökohta, kuid selle leidmine polnud lihtne – tööandjad ei vaata 57-aastasele tööotsijale sugugi lahke pilguga. Samas ei teinud Kade saladust, et ega ta sellest erilisse masendusse ei laskunud. Idee tuleviku suhtes oli tal juba tagataskus valmis.
Lauta tuleb töökoda
1990ndate alguses oli Kuulo ehitanud endale majandushoone, millest pool oli projekteeritud loomapidamiseks ning teine pool ehitatud täiskeldriga garaažiks ja töötoaks. Loomapidamiseni ta aga ei jõudnudki. 1994. aasta detsembris tegi mees algselt laudaks mõeldud ruumides esimese sõiduauto kereremondi.
Kuulo juurde leiavad tee nii väiketalunikud, kelle traktoril on vaja midagi keevitada, kui ka külaelanikud, kelle sõiduvahendit tuleb veidi putitada. „Tänapäeval käib töö esindustes lihtsalt – kui näiteks autol summuti roostetab, siis vahetakse see uue vastu välja. Mina aga võtan selle keevitada ja summuti peab veel mõned aastad vastu,” tõi ta näite.
Kuulo Kade tunnistas, et taoline lähenemine ongi osa tema äriplaanist: taastada nii palju kui annab, säästes samal ajal nii keskkonda kui ka kliendi rahakotti.
Mitmed olulised töövahendid olid mehel olemas juba varasemast ajast, kuid sellele vaatamata tegi Kuno läbi ettevõtja koolituse, kirjutas äriplaani ja, kuna ta oli töötuna arvel, taotles ka Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust.
Otsus enam kui 4000 euro suuruse toetuse eraldamise kohta langetas Töötukassa sellel sügisel ning nüüd plaanibki mees vajaminevad seadmed – tööstusliku tolmuimeja, keevitusaparaadi, kompressori jms – lähitulevikus ära osta.
Töökoda kui teeninduskeskus
Kuulo Kade töökojas saavad oma masinaid putitada ka need, kellel on küll oskus ja tahtmine, kuid puuduvad vastavad võimalused. Mitte igas elamises pole ju kanali või tõstukiga garaaži. Kuulo Kadel on aga tingimused olemas ja plaanis neid võimalusi ka huvilistele pakkuda.
Tulevikuplaanid võttis Kuulo Kade kokku lühidalt: teha kõiki vajaminevaid rauatöid, millest jõud ja mõistus üle käib. „Ma olen pigem nagu külasepp, mitte automehaanik. Näiteks, kui keegi peaks minult bullerjanahju tellima, siis teen ka selle valmis,” selgitas ta oma ärifilosoofiat.
Kuigi võrreldes riigiametniku karjääriga on ettevõtja elu tunduvalt ebastabiilsem, ei kahetsenud Kade põrmugi mullusuvist otsust stabiilsele riigiametniku elule käega lüüa ning eraettevõtja leiba mekkima hakata. „Mulle meeldib mu vabadus ja võimalus teha asju siis, kui ise tahan,” oli mees oma algava ettevõtjakarjääriga rahul.