Krõbe talvepakane on taas tõstatanud paljude ühistute jaoks olulise probleemi. Kui majas on tühje kortereid, siis kuidas tagada neis mõistlik temperatuur? “Talv toob selle probleemi taas teravalt esile siis, kui majas on tühje kortereid, mille omanikud seal sees ei ela ja need korterid lihtsalt kütmata jätavad. Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
“Selge on see, et praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik. Uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse soovime aga konkreetselt korterite miinimumtemperatuuri nõude lisamist,” rääkis Mardi.
“Meie ettepanek on see, et kütteviisist hoolimata, olgu korteris kas kaugküte, gaasi elektri- või ahjuküte, peab seal olema tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ning majakonstruktsioone,” selgitas ta. Vastava temperatuuri määramine jäeti asjatundjate hooleks. “Uuringutest lähtuvalt peaks miinimumtemperatuur olema 16-18 soojakraadi ringis,” rääkis Mardi.
Pakasega teevad kortermajade tühjalt seisvad korterid ühistutele enim muret, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja, rõhutades, et praegu on ühistu ainsaks võimaluseks alustada taolise hoolimatu omaniku vastu pikka ja kulukat kohtuteed. “Seadusemuudatus aitaks ühistul hoolimatuid omanikke korrale kutsuda,” leidis Mardi.
“Kuna ühistud arveldavad soojatootjaga, tähendab see, et teised korteriomanikud peavad kinni maksma ka selle inimese arve, kes küll majas korterit omab, aga toasooja eest tasuda ei kavatse,” rääkis ta. “Mõnel pool on ühe omaniku käes mitu korterit ja ise ta seal majas ei ela, on korterid viinud näiteks elektriküttele ja siis kokkuhoiu mõttes korteris kütte hoopis välja lülitanud.”
Mardi sõnul on see aga iseäranis külmal talvel tõsine probleem, sest teiste omanike täiendavatele kuludele lisaks tekib eelpoolmainitud oht, et kütmata korterid saavad maja torustikule saatuslikuks.”
Urmas Mardi sõnul tuleks kõbedate talveilmadega taas kindlasti kontrollida, kas küttesüsteem toimib tõrgeteta ja veetorud on piisavalt soojas vältimaks nende jäätumist. «Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mässida torud lisasoojustusega. Juba jäätunud torude ülessoojendamisel tuleks ettevaatlikult kasutada soojakaableidvõi soojapuhurit. Mitte mingil juhul ei tohi torude ülessoojendamisel kasutada lahtist tuld,» manitses Mardi. Samuti peaksid korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud.
Mardi sõnul tuleks hoolikalt üle vaadata ja lukustada ka kõik võimalikud sissepääsud vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulest. Ahjukütte puhul soovitatakse jälgida mõõdukat kütterežiimi ning kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Vältimaks vingumürgituse ohtu peab jälgima, et siibrit liiga vara ei suletaks.Elektriliste küttekehade kasutamisel ei tohi samuti elektrisüsteemi ülekoormata – suur hulk tulekahjusid on just elektrisüsteemist alguse saanud. “Kindlasti tuleks kodust lahkudes sulgeda kõik aknad, mitte jätta neid tuulutusasendisse,” hoiatas Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.