Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.
Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest. Lõppsadam tervitas mind udupeene vihmaga. Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus.
See viimane lause kehtib ka Norra õpilaste puhul. Nemad peavad vahetundide ajal olema õues, sadagu taevast võï pussnuge. Koolihoovid on Norras aga vägevad. Pinksilauad, kõïkvïmalikud turnimis- ja rippumisvahendid, suur kruusakast, jalgpalli- ja korvpalliväljak, rattasõidurada, erinevad varjualused, lillekastid… Kõïke seda vaadates tekkis mul vähemalt kaks küsimust. Esiteks, kus on meil sellised koolihoovid ja teiseks – miks lubatakse, lastakse ja mõnikord isegi kästakse meie õpilastel olla vahetundide ajal klassis võï kitsas koridoris. Vastuseid ma oma küsimustele esialgu veel välja ei mõelnudki, aga ma mõtlen veel.
Ilm saab kindlasti olulist rolli mängima ka mägedes matkates. Külma, märja ja sooja pärast pole mõtet muretseda, kui õïged riided olemas, küll aga võivad pilved rikkuda imetabast vaadet. Seda, et vaade Norra mägedes on lihtsalt i-me-li-ne, ma juba tean. Loodan, et suudan pisutki sellest emotsioonist, mis ma homsest alates Norra mägedes kogema hakkan, nädala pärast ka siin edasi anda.
Kylauudised kutsuvad aga kõiki teisigi suviseid puhkajaid oma seiklustest kirjutama. Jagatud suvi on parim suvi!
Rändur Tuuli