Greenpeace algatas hiljaaegu uue mahuka rahvusvahelise kampaania “Päästke Arktika”, millesse on kaasatud suurel hulgal rahvusvahelisi kuulsusi, teadlasi, maadeuurijaid, äritegelasi ja keskkonnakaitsjaid. Kampaania nõuab Arktika vetes piiramatu kalastamise ja nafta puurimise lõpetamist. Kampaania sai alguse just tänavu juunikuus- ajal, mil Rio de Janeiros toimus ÜRO säästva arengu juubelikonverents Rio+20 ning ajal, mil Shell teeb lõplikke ettevalmistusi nafta puurimiseks Alaskal.
“Arktika on sattunud rünnaku alla ning seetõttu peaksid inimesed üle maailma hakkama selle eest võitlema,” ütles Greenpeace´i juht Kumi Naidoo. “Avamerel nafta puurimise ja piiramatu kalastamise lõpetamine aitaks meil hoida seda väärtuslikku paika ja nelja miljonit inimest, kes Arktika piirkonnas elavad,” lisas Naidoo.
Kampaanias osalevad ka sellised A-kategooria kuulsused nagu Paul McCartney, Penelope Cruz, Jude Law, Pedro Almodovar ja paljud teised.
“Arktika on üks meie planeedi ilusamaid ja puutumatumaid piirkondi, mis nüüd on sattunud ohtu” ütles legendaarsete biitlite kunagine liige sir Paul McCartney. “See, et me läheme viimaseid naftapiisku otsima põhjapoolusele, tundub hullusena. Meie parimad teadlased ju räägivad samal ajal, et peaksime fossiilsetest kütustest loobuma, et kindlustada oma laste tulevik.”
Greenpeace´i Arktika päästmise aktsioon kogub inimeste allkirju üle maailma, allkirja saab anda kodulehel savethearctic.org. Ameeriklased muide on avaldanud uurimistulemused, et Arktika piirkonnas on kokku umbes 22 protsenti maailma veel kasutusele võtmata naftast ja gaasist.
Yleisradio uudisteportaal aga teatab, et Soomes on karude arvukus tänavu eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra väiksem. Seetõttu kärbitakse sel aastal Soomes karude küttimise lubasid pea poole võrra.
Soome Põllumajandus- ja Metsandusministeerium andis 2012-2013nda aasta karujahihooajaks loa küttida Soomes 136 karu. Eelmisel hooajal oli aga Soomes lubatud küttida 263 karu. Karujahihooaeg algab augusti alguses.
Soome Põllumajandus- ja Metsandusministeerium andis teada, et karude populatsioon on langenud samale tasemele, mil see oli aastal 2009. Küttimislubasid jagatakse tänavu vähem seetõttu, et kindlustada karude jätkusuutlikkus ning ka seetõttu, et karud oleksid üle riigi ühtlasemalt jaotunud. Viimase mainitud eesmärgi teostamiseks jagatakse küttimislubasid vastavalt piirkonnale erinevalt.
Ida-Soomes, Vene piiri lähistel, tohib järgmisel karukütihooajal küttida vaid 60 karu- seal on populatsiooni kasv kõige silmnähtavamalt seiskunud. Samal ajal Kesk-Soome ja Pohjanmaa piirkonnas lubavad ametnikud veidi rohkem karusid küttida. Põhja-Karjalas on küttimislubade arv eelmise hooajaga võrreldes kukkunud üheksakümnelt neljakümnele.
Karude-ainelisi uudiseid on mul juunikuust varuks aga veelgi. Ajakirjas “Animal Behaviour” avaldatud uurimus väidab, et Ameerika mustade karude ehk baribaldidega tehtud katsed näitasid, et need loomad suudavad loendada ja arvuteid kasutada.
BBC vahendab, et kolm baribaldi pandi puutetundlike arvutite taha, kus teadlased õpetasid neid vahet tegema arvutiekraanil kuvatavate erinevat värvi laikude rühmadel. Üks karudest pidi vahet tegema, kummas erineva suurusega laikude rühmas on rohkem laike ja vastavat kuvarit puudutama. Teised kaks karu otsisid, kummas laikude rühmas on vähem laikusid. Õige vastuse eest auhinnati neid söögiga.
Teadlased veendusid, et karud ei vaata üksnes laikude suurust, vaid nad oskavad neid ka loendada. Teadlased muutsid laikude paiknemise mustrit ning mõnes testis panid laigud ka gruppides liikuma.
Uurimisrühma juht Jennifer Vonk Oaklandi Ülikoolist lausus, et karud on üldiselt intelligentsemad kui inimesed arvata oskavad. Vonki sõnutsi on tegu esimese avaldatud uurimusega, mis käsitleb kiskjate tööd puutetundliku ekraaniga.
“Kui laike on rohkem ja vähem pinda nende all, siis andis see selgema viite tõsiasjale, et karud kasutavad loendamisele analoogset oskust, mitte ainult laikude hulga ja pindala hindamist,” kommenteeris uurimust juhtinud Jennifer Vonk.
Need uurimistulemused on esimesed, mis viitavad, et karudel võivad olla samasugused kognitiivsed võimed nagu primaatidel.
Lõpetuseks aga räägin veel kahest värskest teadlaste uurimistööst, mis ehk päevakohased just suvel ja sügisel. USA Texase osariigi teadlased tegid hiljaaegu kindlaks, et virsikud, ploomid ja nektariinid sisaldavad bioaktiivseid ühendeid, mis üsna tõenäoliselt aitavad inimestel ära hoida rasvumist ja südame-veresoonkonna haigusi. Uurimus näitab, kuidas need suurte kividega viljad kaitsevad inimest metaboolse sündroomi eest. Metaboolne sündroom on kompleksne ainevahetushäire, mis suurendab mitmekordselt südamehaiguste, insuldi ja suhkrutõve tekkeriski.
Teine juunikuine uudis ütleb, et Iowa Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et õuna koore söömine aitas hiirtel vältida rasvumist. Õunade koortes sisalduvad ained suurendavat hiirte musklite osakaalu ning samuti kasvatavat need pruuni rasva ehk inimkehaski leiduvat eripärast kudet, mis on spetsialiseerunud kalorite põletamisele. Edaspidi tahavad needsamad Iowa Ülikooli teadlased kindlaks teha, kas õuna koor avaldab inimestele samasugust mõju kui hiirtelegi.