Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Kloodi Pahnimäe
muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu.
Südaöö paiku sü
üdati muinaslinnuses teist aastat järjest muistne märgutuli,
mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.
Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel,
kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis
Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.
Kogunemine ühisele jaaniõhtule ja talgute laadsed tegevused on Viru maleva
vabatahtlike arvates need tegevused, mis liidavad inimesi. „Hea, et on
koht, mis on oluline ja kuhu tahetakse tulla,“ rääkis Viru ringkonna
naiskodukaitsja Velli Ehasalu. „Jaanipäeva ja talgute võlu Pahnimäel on
seltskond, kes seal kokku saab. Ikka parimad jõuavad sinna,“ lisas Ehasalu,
kelle arvates peakski Kaitseliidus olema ühtsuse tunne, sünergia ja usaldus.
Ühe vanima eestlaste linnuse – Kloodi Pahnimäe linnuse õuele kogunemine on
Viru maleva liikmetele kujunenud traditsiooniks. Viru maleva liikmed
kogunevad Kloodi Pahnimäele Võidupüha õhtul juba teist aastat järjest,
samuti ka kodanikualgatuse Teeme Ära ettevõtmisele.
Ühtlasi on traditsiooniks võitlusgrupi liikmetele ja paljude teistele,
süüdata võidutulest, mille president Võidupühal kogu Eestisse jaanitulede
süütamiseks laiali saadab, küünal ka Tõrma kalmistul, Viru maleva
relvavenna Jako Karuksi puhkepaigas. Viru maleva kaitseliitlasel
nooremseersant Jako Karuksil jäi 23. juunil 2007. aastal Afganistanis puudu
sõduriõnnest.
Sel aastal koosnes võidutuli kahest leegist. Esimene osa süüdati Pärnu
Vallikäärus noorkotkaste poolt iidseid võtteid kasutades muinastulest. Tule
teine osa süüdati jumalateenistusel Toris Sõjameeste Mälestuskiriku
altariküünlast. Mõlemad tuled liideti jaanilaupäeva hommikul Pärnus Rüütli
platsil üheks võidutuleks.