Esialgu on laadija mõeldud üksnes süsteemi tehniliseks testimiseks. Hiljemalt juuli lõpuks, kui üle kogu Eesti on paigaldatud kokku ligi paarkümmend laadijat, avatakse need avalikuks kasutamiseks.160 kiirlaadijast koosnev üleriigiline tervikvõrk valmib järk-järgult hiljemalt tänavu novembriks.
Ülemiste Citysse paigaldatud laadija on esimene omataoline, mis on valmistatud Eesti kiirlaadimisvõrgu jaoks. Kõik laadijad liidetakse edaspidi ühtsesse võrku, mida hakatakse haldama keskse juhtimissüsteemi abil.
„ABB uue põlvkonna laadijate tugevuseks on modulaarne arhitektuur, kasutajasõbralik liides ning sidusus eestlaste jaoks nii harjumuspäraste mobiilmaksete ja internetirakendustega,“ kommenteeris ABB automaatikaprojektide äriüksuse juht Eestis Mart Tuuling.
Kuni oktoobri lõpuni on elektriautode omanikele kiirlaadimisvõrgust laadimine tasuta. Pärast üleriigilise laadimisvõrgu valmimist muutub laadimine tasuliseks. Kiirlaadijate kasutamiseks tuleb soovijatel sõlmida vastav leping, teenuse kuutasuks kujuneb orienteeruvalt 10 eurot ja ühe laadimiskorra hinnaks ligi 3 eurot.
„Laadimistaristu eesmärk on pakkuda elektriauto kasutajatele kindlustunnet, et nad ei jää mitte kunagi teele seetõttu, et auto aku sai tühjaks,“ ütles elektromobiilsuse (ELMO) programmijuht Jarmo Tuisk.
Üle Eesti paigaldatakse 140 asukohta kokku 160 kiirlaadijat. Nendest 100 laadijat hakkab paiknema linnades ja 60 maanteede ääres. Suurematest linnadest tuleb Tallinnasse 27, Tartusse 10, Pärnusse 4 ja Narvasse 2 kiirlaadijat. Suurema liikluskoormusega maanteedele paigaldatavate kiirlaadijate vahemaa jääb 40-60 kilomeetri piiresse.