Eelmise aasta alguses kirjutasin siin välisuudiste rubriigis ühest Itaalia radikaalsest keskkonda säästvast ettevõtmisest. Nimelt keelati aasta tagasi Itaalia poodides ja supermarketites kilekottide kasutamine, kilekotid asendati biolagunevast plastikust, paberist ja riidest kottidega. Populaarne shoppajate sihtkoht Itaalia oli seega esimene riik terves Euroopas, kus selline julge samm ette võeti.
Tänavu jaanuarikuus kirjutas aga ajaleht “The Guardian”, et Põhja-Iirimaa keskkonnaminister teatas otsusest võtta alates 2013ndast aastast piirkonnas kasutusele viipennine ehk kuue eurosendine kilekotimaks. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas, kus elab 1,8 miljonit inimest. Põhja-Iiri keskkonnaminister Alex Attwoodi sõnutsi tarvitab praegu nende rahvastik umbes 160 miljonit kilekotti aastas.
2014nda aasta aprilliks plaanitakse kilekotimaksu kahekordistada ehk tõsta see 10 pennini, mis eurorahas tähendab 12 sendini. “Tahame näidata, et Põhja-Iirimaa on huvitatud puhtast ja rohelisest poliitikast ning üks viis selleks on vähendada iga-aastast kasutatud kilekottide hulka” kommenteeris Attwood.
“Pole kahtlust, et kilekotid on keskkonnale koormaks,” lausus keskkonnaminister ja lisas, et teiste riikide kogemused on näidanud seda, et kilekotimaks on lihtne ja tõhus viis kilekottide tarbimise vähendamiseks.
Põhja-Iiri keskkonnaminister Alex Attwood lausus sedagi, et tarbijad peaksid järkjärgult harjuma sellega, et hakkavad oma kotte poodi kaasa võtma. Kuna inimesed vajavad tema sõnul üleminekuks kohanemisaega, siis esimene aasta ja neli kuud on kilekotimaks 5 penni, edasi 10 penni.
Teadagi on poliitiliselt Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel. Iiri Vabariik hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Põhja-Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu.
Iiri vabariigis muide rakendati plastikkottidele spetsiaalset maksu juba 2002. aastal. Hetkel on kilekotimaks Iiri Vabariigis 18 penni ehk 22 eurosenti iga koti pealt. Maksu rakendamine on Iiri vabariigis kilekottide tarbimist ajalehe „The Guardian” andmetel tervelt 90% võrra vähendanud. 10 aastat tagasi tarvitati Iiri vabariigis 1,2 miljardit kilekotti aastas, mis tegi 360 kilekotti inimese kohta.
Suurbritannia saare edelaosas asuvas Wales´is on kõik kilekotid maksustatud alates eelmisest- 2011. aastast.
Kuu aega tagasi rääkisin siinsamas saates sellest, kuidas Soome ajalehed kirjutavad tänavusest erakordselt soojast talvest. Nüüd aga on olukord meie põhjanaabrite juures täpselt samasugune nagu Eestis- uudised pajatavad krõbedast pakasest ja külmakraadidest.
Yleisradio uudisteportaal kirjutas sel nädalal, et Venemaalt laieneb Soomeni kõrgrõhkkond, mis toob kaasa väga külma, kuid päikeselise ilma. Tänavuse talve külmarekord Soomes on mõõdetud Kuusamo lähedal Kiutaköngasel, kus oli selle nädala kolmapäeval miinus 38,7 külmakraadi.
Väga külm oli kolmapäeva hommik ka mujal Põhja-Soomes. Näiteks Salla vallas Naruskal Lapi maakonnas mõõdeti siis 36,8 külmakraadi ja Taivalkoskis Põhja-Pohjanmaa maakonnas 36,6 külmakraadi.
Kõikide aegade külmarekord Soomes pärineb aastast 1999, kui Kittilä vallas Pokka külas mõõdeti 51,1 külmakraadi.
Lisaks krõbedale külmale pärineb Venemaalt muudki olulist, millest Yleisradio uudisteportaal jaanuarikuus kirjutas. Sankt-Peterburis nimelt toimus jaanuarikuus HELCOMi ehk Helsingi komisjoni ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni koosviibimine, kus räägiti sellest, et Venemaal Kingissepas paiknev väetisetehas põhjustab Läänemere suurimat fosforireostust.
Helsingi Komisjoni projektijuht Kai Forsius ütles YLE raadio uudistele, et Eesti piiri lähedal Kingissepas paiknev väetisetehas paiskab Läänemerre rohkem saasteaineid kui kogu Soome riigi saasteallikad kokku.
Helcom, mis loodi 30 aastat tagasi, koondab enda alla Läänemere äärsete riikide ametnikke. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
Helsingin Sanomat kirjutab, et Leningradi oblastis asuv väetisetehas on ilmselt juba aastaid Läänemerd saastanud, kuid varem ei olnud see teada.
Soome keskkonnaminister Ville Niinistö kinnitas Helsingin Sanomatele teadet uue saasteallika leidmisest ja peab seda kahetsusväärseks. Niinistö arvates on aga tähtis, et kõik Läänemere reostajad välja selgitataks. “On eriti tähtis, et saadakse uuringute tulemusi tõelistest fosforireostustest,” ütles minister. Uus reostuseallikas selgus Soome ja Venemaa ühisuuringute käigus.
Ja kui lõpetuseks veel ilmateema juurde tagasi pöörduda, siis Inglismaa ilmateenistus Met Office on andnud välja kolmanda astme külmahoiatuse. Temperatuur Inglismaal langes sel nädalal kuni üheksa miinuskraadini. Ilmastiku karmus on jagatud Inglismaal neljaks eri tasemeks. Kolmas tase, mis on praegu välja kuulutatud üle terve Inglismaa, tähendab seega, et külma ilmaga on sealmaal jõutud eelviimase astmeni.
See hoiatus oli eelkõige adresseeritud organisatsioonidele, kes tegelevad talvisel ajal vanemate inimestega. Hoiatuses öeldakse, et praegune Inglismaa ilmastik võib suurendada vanemate inimeste terviseriske ja raskendada teenuste kättesaadavust. Neljanda astme külmahoiatus kuulutatakse Inglismaal välja siis, kui külmakraadid võivad ka terved inimesed riskiohtu asetada.
Ajaleht “The Guardian” lisab antud teema kohta, et Inglismaa ilmastikutingimused on siiski ülejäänud Euroopaga võrreldes küllaltki pehmed, Ajaleht kirjutab, et näiteks Itaalias on võimas lumesadu takistanud sõidukite, eriti rongide liikumist ja Põhja-Kreekas on mõõdetud -16 külmakraadi. Veelgi karmimad talvetingimused olevat Ukrainas ja Poolas “The Guardiani” teatel põhjustanud vähemalt 80 inimese hukkumise.
Mirjam Matiisen, KUKU Raadio Ilmaparandaja