Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.
Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.
A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.
Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?
Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust.
Kuis mõotas ti valla ello suur vahtsõnõ Koidula piiriraudtiijaam? Sääl pidi tüüd saama 150 inemist. Om mõni ka Orava vallast?
Vahtsit om vast kats tükkü, a noid, kes varõmb tüütänü, om kah. Suuri spetsiäliste ei saaki kõrraga paiga päält võtta. Tüükotussõ omma siin, vet nakkasõ nuu inemise, kes sinnä tüüle käävä, siin elokotust otsma, nakkasõ mi inemise opma ammõtit, millega sääl tüükotussõ saa.
Valisimi õkva Piusa külästüskeskusõlõ vahtsõt juhatajat, sai Hani Raina, nuur inemine Meremäe vallast. Kah’o muidogi, et vana är läts’ – oll’ paiga päält ja tsärre inemine. Ei olõ paiga päält võtta inemist, kes sändse kotussõ pääle passis. Ku omgi, sis tege joba muid asjo.
Kuis läts’ Piusa külästüskeskusõ edimäne huuaig?
Häste. Suvõl oll’ rahvast iks väega kõvastõ, ligi 40 000 inemist käve läbi. Suvõl oll’ kolm tüükotust, pluss kohviku uma mano. Giidi omma sääl kõik Orava valla inemise.
Kas om olnu ka häti tuu väega muudsa huunõga: katlamaja vilä päält, pääväpaneeli jne?
No om iks häti kah mõnõ as’aga… Näütüses väega huvitava liivapõrmandu, mille arhitekt vällä käve, olõ-i hää videotehnikalõ. A lajalt kaiõh om asi õnnõstunu.
As’a läävä parõmbas, a inemise tulõva iks väega vaivalidsõlt maalõ elämä.
Maal om tüükotussit veidü ja ku tahat hääd tüükotust hää palgaga, piät kavvõlõ tüüle käümä. Ja piät tuu käümise kinni masma.
Tõnõ om mõttõlaadi küsümüs: arvatas, et liinah om kõik käe-jala man. A ku sul om auto ja jõvvat sõidu kinni massa, sis olõ-i vaiht, kas sõidat ütest pääliina veerest tõistõ tunn aigu vai Oravilt Tartohe kah tunn aigu.
Ku sa jõvvat umma elämiste investiiri, sis omma täämbä kõik mugavusõ ka maal kätte saia, kuigi kallimbalt ku liinah. A turvalisus ja privaatsus mass kah midägi.
Nuurilõ muidoki miildüs, et egä päiv omma vahtsõ inemise ümbre. A mu meelest om just väärtüs, et ma tunnõ ja tiiä inemiisi. Minno tuntas, mu essä ja vanaessä tunti, et kes kost oll’.
Tuujaos, et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma. Midä sa tähtsäs piät…
Mille sa esi maal elät?
Juurõ omma kimmä ja tunnõ hinnäst siih kandih häste. Ma elä umah kotoh. 1972. aastal imä-esä ostsõva tuu, liikuva üte kilomiitre vanast kotost. Ku ma suguvõssa olõ uurnu, sis tuuh kandih om paarsada aastat vähämbält eletü. Tuu om Uibumõisa, Uibujärve külä Partsi lähkül Põlva vallah.
Imäpuulsõ sugulasõ omma Kiudoski Räpinä kandist, Plakso ommava Vanakülä-Holvandi-Adistõ kandist. Nigu mu provva ütel’: maal om iks latsi hää kasvata. Maal om lump latsõlõ oht, a liinah om ohtõ iks pall’o rohkõmb.
Kuis siist kandi inemiisi siiä tagasi saia? Üle Eesti om programm «Talendid koju!»…
No a kõik aig käü tüü, et inemise siin püsüssi ja minemä ei lääsi. Kuul om kõrralik, käüt riigiasutuisi pite, et saia rahha teie, elektrivärgi ja Interneti jaos. Kiäki midägi pakma ei tulõ, piät pääle käümä ja küsümä, kirotama taotluisi, seletämäh käümä riigimiihi man.
A iks ei olõ mõni rahul?
Mõni tahtnu, et õdagu sängü mano kah tultasi ja tekk pääle pantasi… Ku meediät kaia, sis ammõtnikkõ iks sõimatas. Mõnõ meelest olõtki pätt ja varas, ku ammõtnik olõt. Tuu arvaminõ tege liiga vaihõpääl. A mi kandih om inämbüs külh patrioodi ja kõgõ mõtõldas, kuis ello parõmbas saia.
Meediä saa mõota, midä maal elämisest arvatas…
Ku kaet «Võsareporterit», sis midä sa sääl näet: joodik poodi takah müü rohkõmb. Joodik, ku tälle joba otsa kaet, om ummamuudu… Tuu om, midä tahetas nätä! A mis uudis tuu om, ku inemine uma eloga häste toimõ tulõ? Kedä tuu huvitas?
Sullõ miildüs, et kõik tundva külän kõiki?
Ma olõ tuuga harinu. A ulluisi ei tohe tetä, muido ei võeta sinno inämb tõsitsõlt.
Määne nägemine om regionaalpoliitika kotsilõ?
Ma ei arva, et piässi lihtsäle peoga rahha pääle masma. A kurb om tuu, et riik väega pall’o riigiammõtiid är vii siist Tartohe vai Tal’nahe. Kõnõldas, et tuu om reform ja tege asja parõmbas. Lõppkokkovõttõh om tuu kallimb kah. Tartoh tahetas sama tüü iist rohkõmb palka ku Võroh vai Põlvah. Nuu inemise läävä är kohalikust kultuurielost, egäpäävä-arvamusliidrist, poodi mant. Tuuga tegeligult riik süü regionaalpoliitikat seestpuult.
Olõt ka tuud miilt, et vana Võromaa asja võinu ütitsembält aia?
Vana Võromaa om üts võimalus siih elämist toeta, tetä kotust huvitavambas. Tullu tiini kas kauba müümise vai turistõ meelütämisega. Lõppkokkovõttõh om jo kõik majandusõ takah. Nigu üteldäs Soomõh: puul Soomõt omma saami, selle et om kasulik olla.
Nigu Setomaal tulnu ka vanal Võromaal vanna ummamuudu vällä tuvva, sis olõsi võimalik siiä ütelt puult rahha toetusprogrammõga mano tuvva, tõsõlt puult olõs ettevõtlus, kaubamärgi. Ku tuu om häste vällä mängitü, sis Setomaa päält om nätä, et kultuuri and müvvä väega pall’o parõmbidõ. Süüki, suidsusanna…
Setodõl om uma Setomaa arõnguprogramm.
Tsiht om sinnä vällä jõuda, a ku Setomaal om neli valda, sis vanal Võromaal 26. Istva neli vallavanõmbat kokko – neli inemist iks kokko lepvä! 26 inemist lavva takah om hoobis tõnõ ettevõtminõ!
Küsse Harju Ülle, Uma Leht