Maavalla Koda kirjutas pöördumise Maardu hiie laastamistööde peatamiseks Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi
peaministrile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Riigikogu kultuurikomisjonile, Riigikogu keskkonnakomisjonile,
Riigikogu muinsuskaitse ühendusele, ajakirjandusele:
2. aprillil alustas OÜ Eremka kaitsealuses Maardu hiiemetsas lageraiet Keskkonnaametist saadud loa alusel. 8. aprillil tegi Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon avalduse, milles peab raietöid kahetsusväärseiks
ning toob esile mitmeid puudusi mälestise piiride määratlemisel ning muidki küsitavusi kooskõlastuses. Kultuuriminister Laine Jänese
poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil pole piisavalt asjatundmist
looduslike pühapaikade kaitsmiseks. Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2010. aastal looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni.
Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet komisjoni arvamust küsima. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud.
Põhiseaduse järgi on meie riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kuid vandaalitsemist meie oma
pärimuslikus pühamus ei peatanud ei politsei, keskonna-, ega muinsuskaitseametnikud. Sarnane hävitustöö (kasvõi nt ikoonide vargus) muude uskude pühamutes oleks Eestis mõeldamatu ning karistatav. Need asjaolud viitavad tõsistele puudujääkidele nii Eesti seadusandluses kui hiite kaitse tegelikus korralduses.
Niisugune olukord on saanud võimalikuks sellepärast, et juba 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riikliku arengukava
rakendamine venib, seades ohtu Euroopa ulatuses haruldase kultuuripärandi säilimise:
– loodusliku pühapaiga mõiste jm õiguslik korraldus pole jõudnud Eesti seadustesse;
– looduslike pühapaikade sisulise kaitse tagamiseks hädavajalikud ümberkorraldused Muinsuskaitseametis on tegemata;
– arengukava pole saanud sisuliselt rakenduda, kuna senise perioodi eelarvest on rahastatud vaid 16%;
– kuigi arengukava puudutab otseselt ka Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala, on arengukava seni toetanud vaid Kultuuri- ja Siseministeerium.
Samuti ei ole tagatud Eesti põlisrahva loodususu ehk maausu järgijate usuvabadus: maausuliste pühapaikade haldamisega tegelevad muinsuskaitse- ja keskkonnaamet ei kooskõlasta pühapaikadega seotud küsimusi maausulistega, Maardu juhtumi puhul ka mitte kohalike elanikega, kes seda paika põliselt pühaks peavad.
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda nõuab Eesti Vabariigi valitsuselt ja asjaomastelt ametkondadelt:
– kiiremas korras keelata raietööd Maardu hiiemetsas;
– lõpetada riigimaadel asuvate looduslike pühapaikade erastamine;
– seadusandlikult määratleda ajaloolised looduslikud pühapaigad eraldi mälestiste liigina ning sätestada nende kaitse, arvestades nende eripära;
– moodustada ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni põhjal riigiasutus, mis tegeleb looduslike pühapaikade tegeliku kaitsmise ja haldamisega;
– täita looduslike pühapaikade riiklikku arengukava täies mahus.