„Eile lõppes Eesti krooni aeg, mille iga kestis 18 aastat kuus kuud ja 11 päeva,“ ütles pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust, kelle idee kroonile mälestusmärk püstitada sündis kohe pärast seda, kui sai teatavaks oma rahast loobumise otsus. „Kuna see enam käibevahend ei ole, siis paneme ta kivi sisse puhkama, sest midagi rohkem pole meil võimalik enam tema heaks teha.“
Nende sõnadega näitas ta krooni mündi suurust musta ketast, mille asetas kõigepealt mulla sümbolina betoonist valatud mälestuskivi aluse sisse tekitatud augu põhja. Seejärel võttis ta taskust hõbedaläikelise krooni, mis pärineb 1992. aastast ja paigutas kadunukese „maamulla“ peale. Mündi kattis valge kettakesega, mis jääb sümboliseerima vabaduse vaipa ja kõige peale asetas ta sinise kettakese, et üle Eesti Vabariigi laotuv sinetav taevas püsiks lootuse sädemena ka Eesti krooni kohal. Siis sulges ta augu müürsepa kelluga tööd tehes seguga. Selle nukravõitu kuid piduliku toimingu ajal laulis Mihkel Lüdigi nimeline Meeskoor laulu „Hoia Jumal Eestit…“
Krooni puhkama säilitamise talituse järel tõstis skulptor Rait Pärg koos abilistega mitmesaja kilose graniitkivi krooni peale ja katte eemaldamisega avasid mälestuskivi meeskoori juhataja Evelin Mei ning Avo-Jaak Kaust, kes laulab ka ise samas kooris. Samal ajal lennutati rakette taevasse. Maja perenaine kostitas sündmusest osavõtjaid soojade pirukate ja kuuma glögiga.
Küsimusele, kui kalliks ettevõtmine läks, vastas Kaust, et Eesti kroon oli mõõtmatult kallim. Kõik kulud kandis maja peremees ise, ka linnale eraldas nõutud paar tuhat krooni, mis olid vajalikud ametlikuks asjaajamiseks, et väljapool piirdeaeda omal krundil toimetamine asetuks vastavusesse kõigi kehtivate seadustega.
Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja