Pääväl um väega rassõ aig – tiiä-äi kas nakkaski inämp korgõmpast käümä. Tuuperäst um vaia Päivä avita. Ku õdagu pääväsadamisest nika ku hummogu päävänõsõnguni kimmäs tuli ülevähn hoita siss tuuga annami rassõl aol Pääväle väke.
Ku paari päävä peräst Päiv joba niipallo aiksamppa nõsõs, et kikas tuu ao seehn üte sammu jõud astu, siss um tuu tulõhoitmise tüü as´a ette lännü ni algaski vahtsõnõ valgusõ aostaig.
Haanimaal Kaudimäel saa olõma pääväpüürüse pidämise teedäandmise tuli keskpääväst, Päävä avitamine pääväsadamisest. Õdaku jõudõhn (18.00) pääväkohatsit synavõttõ pudrosüümise mano. Puultõist tunni päält süäüüd Talvõ vastavõtmine. Hummoku myni minot inne ütsät Päävä terehtämine.
Pääväsadamise aos (15.10) um jo sadanu nii Vinüsk ku ka Merkuur. Marss um Pääväl häste hannahn ni tunnikõsõ ildampa kaos sinnäsamma kohe Päiv iihn läts. Päähod´osk Jupiteer sääd aga hinnäst Päävä asõmikus, nii et õdakus, ku putr valmis, um tä täpsehe keskpäävähn. Illadsõ õdagu aigu (kell ütesä) nakkas innelõunõst hinnäst näütämä Siiriüs, meile kygõ lähkümp Päävä-sugumanõ taivatäht, kinkal hindälgi hod´oskit ümbrele tiirutas.
Talvõ alostusõs (puultõist tunni päält süäüüd) sääd tä hinnäst keskpäävä kotsehe. Talvõ tulõ terehtämä ka Saturnas kiä hummogutaivast hinnäst tuud aigu üles upitama nakkas. Vasta hummokut, poolõ viie aigu, ku Siiriüs silmäpiiri ala ummi asjo ajama lätt, tulõ timä asõmikus Vinüsk. Ku iks vähägi selgemppä taivast trehväs olõma siss um Vinüskit tervelt kolmõ-nelä iunni jago nätä. Um tä jo muido Pääväle nii lähkühn et taivavõlv lätt inne valgõs ku vinüsk üles nõsõs. Niiviisi Saturnas iihn ni Vinüsk takahn vinnasõgi hindä perähn Päävä üles.
Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda