“See on küll täitsa ootamatu,” sõnas värske Hendrik Krummi stipendiumi laureaat, “oleks seda vähegi teadnud, oleks ikka lipsu ka kaela pannud.” Vello Tikerpalu tänas Saare maavalitsust ja Saare maakonda, kuhu ka muhulased on oma osa andnud, aga kõige suuremad tänud läksid muhulastele, tänu kellele on ta saanud seda pillipisikut edasi anda. Ta avaldas lootust, et “mis üle nulli läheb”, see on juba – mis tuleb, see tuleb.
Tänavune Hendrik Krummi preemia laureaat sündis 1. septembril 1940. aastal Vana-Vigalas, koolis käis Peru 7-klassilises koolis. Esimeseks pilliks oli laste akordion, millel ta oskas 1. klassi minnes mängida juba kuut lugu. Aastal 1970 kolis ta elama Muhusse, kus kohe alustas Hellamaa koolis rahvapillide õpetamisega.
Kultuuripärl 2010 Villu Veski ilmselt ei vaja ei saarlastele ega ka muhulastele lähemat tutvustamist. Preemia antakse kõrgvormis loomeinimestele, et tunnustada ja innustada nende erialast pühendumist. Niisiis, Kultuuripärl 2010 on looja, muusik, paljude projektide ja sündmuste algataja ja läbiviija. Eile aga ei saanud ta osaleda sel pidulikul sündmusel just oma hõivatuse tõttu kõiksugu projektidega – ta astus üles Tartus, kus peaesineja on pärit Argentinast, niisiis ei saanud ta muuta seda kuupäeva.
Teist korda anti välja käsitööpreemiad, seekord neljas kategoorias. Vahest kõige mahukama, olulisema ja tähtsama ehk KadakMari 2010 elutöö preemia sai Anita Kütt Lümanda vallast, meistriks kuulutati Salme vallateatri suvelavastuse “Läänemere isandad” kostüümikunstnik Tiia Kobin, noore meistri autasu sai Astra Mõistlik, Saaremaa tüdruk, kes on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia kunsti ja kultuurantropoloogia eriala.
Esmakordselt andis KadakMari välja ka aasta teo auhinna, selle pälvisid muhulased. Niisiis ei ole naabersaarel põhjust uhkust tunda vaid oma poegade, vaid ka tütarde üle. Autasu pälvisid “Meite Muhu mustrid” autorid Anu Kabur, Anu Pink ja Mai Meriste. “Suur ja kogukas, neljasajaleheküljeline raamat toob lugeja silme ette muhulaste ilutunde kogu oma ehedas kirevuses. Siit on võimalik saada vastuseid Muhu rõivaste, kaunistuste ja tekstiilide valmistamise ja kandmise juures tähtsaks osutunud põhimõtete kohta ning lisaks leida terve kuhja väärtuslikke õpetusi ja mustreid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui ka tikkimiseks,” tutvustatakse raamatut leheküljel http://www.muhutikand.ee .
Selleaastase Saaremaa rahvakultuuri seltsi kolleegitunnustuse – preemia Mudsu Mudsu – andsid naised üle oma seltskonna ainsale mehele Viktor Martelile, pühendades talle terve lugulaulu ja kambakallistuse.
“Ma panin tasku ühe spikri, ma ei tea, miks,” kõneles tänavune Mudsu Mudsu, võttis paberi taskust välja, vaatas veidi ja leidis, et see on liiga pikk. “Kallistage üksteist, ma sain juba, saage teie ka.”
Pärast tunnustuste jagamist oli aeg sealmaal, et omavalitsustele üle anda järgmise aasta kultuuri- ja spordikalendrid.
Muusikalise poole eest hoolitses seekord Orissaare. Nii muusikakool kui ka tütarlasteansambel. Aastast tegi kokkuvõtte Valve Heiberg Saare maavalitsusest, tervituseks said sõna Raivo Peeters, samuti maavalitsusest, ja SOLi poolt Kuressaare linnapea Urve Tiidus.
Autor: Ene Kallas
Allikas: saaremaa.ee
Fotod: saaremaa.ee ja Postimees