Koidula piirijaama valmimisega järgmisel suvel ei hakka reisirongid Koidulast ometigi veel läbi Võru Valka sõitma.
“Lootus on, aga usku ei ole, sest vaevalt reisirongiliiklus siinkandis ära tasub,” on Võrumaa Antsla vallavalitsuse arenguspetsialist Kalev Joab üsna pessimistlik. Ta ei usu, et riik nii palju raha leiab, et panna reisirongid uuesti käima.
Kümmekonna aastaga, mil rongiliiklus katkenud, on piirkond elanikest hõredaks jäänud. Joabi teadmisel on ainuüksi Antsla linna ja valla rahvast selle ajaga tuhande võrra vähem.
“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole neil marsruutidel järgmiseks aastaks riigisisest rongiliiklust tellinud ja ka eelarves pole selleks raha ette nähtud,” vastas ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda Maalehe pärimisele, kas uuel aastal taastub reisirongiliiklus Koidulast läbi Võru ja Antsla Valgani välja.
Järgmisel suvel valmib miljard krooni maksev Koidula raudteepiirijaam ja endise Kliima jaama piirkonnas ühendatakse ka uus ühendustee olemasoleva raudteega. Ei sõltuta enam teisele poole piiri jäävast Petserist, kus Tartu ja Võru poolt tulevad raudteeharud varem kokku said.
Inimesed kadusid koos raudteega
Siiani on lootnud Võrumaa elanikud, et uuel aastal täitub ka ametimeeste varasem lubadus, mille kohaselt piirijaama valmides taaskäivitub ka reisirongiliiklus. Võimaldab ju raudtee sõita reisirongidel ringmarsruudil Tartust läbi Põlva Koidulasse ning sealt Võru ja Valga kaudu Tartusse tagasi.
“Koidula piirijaam on mõeldud eelkõige ikka kaubarongide liiklemiseks,” ütles aga Ruuda.
Ruuda sõnul selgub Koidula ja Valga vahelise reisirongiliikluse võimalikkus 2012. aasta riigieelarvet tehes. Eelnevalt vajavat aga uurimist selle ettevõtmise rentaablus.
“Sealkandis on inimesi vähe ja kas riigil on üleüldse rahaliselt mõistlik sinna reisironge käima panna,” nimetas Ruuda peamise probleemi ja tõi välja selle, et isegi Tartu ja Tallinna vahel liikuvad reisirongiliinid vajavad dotatsiooni.
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul on ka Koidula ja Valga vahele jäävad ooteplatvormid halvas seisus ja vajavad ümberehitamist, sest ei vasta uusi saabuvaid reisironge silmas pidades kehtivale standardile.
Kuna pole teada, kas ja kus reisirongid peatuma hakkavad, ei saa Eesti Raudtee ka oma kavu seada.
Seni on raudteid remonditud ja platvorme ümber ehitatud ELi tõukefondide kaasrahastusel (kuni 85% maksumusest). Glase ei pea tõenäoliseks, et käimasoleval rahastusperioodil, mis kestab aastani 2013, on võimalik antud lõiku korda teha.
Peterburi rong tahab paremat raudteed
Valga ja Koidula vahelisel lõigul ei saa enne remonditöid sõitma hakata ka paljuräägitud Riia–Peterburi rahvusvaheline liin.
“Rahvusvaheline reisirong ei saa seal arendada normaal-set kiirust 100 km tunnis ja enam,” selgitas Ruuda. Praegu on kiiruspiirangud 60 km tunnis.
Kurb on ka jaamahoonete saatus. Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase kinnitas, et reisiveooperaatorid ei ole jaamahoonetest huvitatud ja müüvad pileteid rongides. Raudtee põhitegevust silmas pidades on paljud jaamahooned minetanud oma otstarbe.
“Otsime neile rakendust, Võru jaamahoone on antud rendile,” selgitas Glase.
Paraku pole ka rentija Võru jaamahoonele rakendust leidnud ning see seisab, aknad laudadega kinni löödud. Kui kunagi hakkavadki jälle reisirongid Võrus peatuma, on ülimalt tõenäoline, et rongi peab väljas külma käes ootama. Heal juhul varikatuse all.
Rein Raudvere, Maaleht