Taanis avati eile riigi suurim rahvuspark

Laupäeval, 16. oktoobril kuulutati Taanis Jüütimaa edelaosas avatuks riigi seni suurim, Vadehaveti rahvuspark. Avamispidustuste raames toimunud folgipeol Ribes osales tuhandeid taanlasi, teiste hulgas ka Taani prints Joachim.

“Täna on Taani looduse suurpäev, sest saime juurde oma kolmanda rahvuspargi,” sõnas avamisel Taani keskkonnaminister Karen Ellemann.

Maailma tähtsaimate märgalade hulka kuuluv 1460 ruutkilomeetril laiuv ja lisaks mandriosale ka 30 saart hõlmav Vadehaveti (eesti k ‘padumeri’) looduskaitseala ei piirdu vaid Taaniga vaid hõlmab ka Saksamaa ja Hollandi rannikut. Rändel peatub Vadenhaveti piirkonnas 10-12 miljonit rändlindu, populaarsed on nii linnuvaatlus kui ka tõusu ja mõõna piirkonnas harrastatav mudamatkamine. Rahvuspark on kõikidele huvilistele avatud ning uudistamise eest tasu ei võeta.

Vadehaveti rahvuspargi ala kuulub eriti tundlike merealade nimistusse (Particularly Sensitive Sea Area, PSSA), kõrvuti Austraalia Suure Vallrahu ja ka meie koduse Läänemerega.

Taanis on rahvusparkide süsteem suhteliselt uus nähtus. Esimene rahvuspark avati 2008. aastal Jüütimaa läänerannikul Thys, teine oli 2009. aastal avatud Mols Bjerge rahvuspark, lähiaastatel on plaanis veel kahe rahvuspargi rajamine. Väljavalitud paigad hõlmavad Taani unikaalsemaid ja väärtuslikumaid piirkondi ja maastikke, sealhulgas ka alasid, mis kuuluvad rahvusvaheliste kaitsealade hulka (NATURA 2000 alad).

Eestis on viis rahvusparki – Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. Neist vanim, Lahemaa, on asutatud 1971. aastal.

Autor: Aari Lemmik