Kaemalda sjoolõ, õt Meremäe volikogo sääd` kahtluse ala Peko soovi ja ülembtsootska sõna` kõrralda järgmine kuningriik Obinitsah, otsust` rahvas, õt just sääl saagi järgmise aastaka kuningriigipäiv olõma.
Ülembtsootska Raudoja Ahto sõnul saa-ai timä sjood asja peris ütsindä otsusta, koh kuningriik tulõ – tuud piät õks vallavanemp ka kinnitama`. „A vallvanemp tahtnu-us üteldä ja volikogu kah õs võta kimmäst saisukotust, koh sõs kuningriik olõma piäs,“ selet` Raudoja.
Ni kutstigi kokko kuuholõk koh sõs inemise saiva sõnna võta ja vällä üteldä uma arvamisõ. Meremäe vallavanemp Lillmaa Villu kõnõl`, õt innekõkkõ huvitas vallavaltsust taa, kuis säänest üritust ütiselt tetä, ni õt kaasat` olesi kõk valla nuka`.
Setomaa kultuurivedosnik Hõrna Aare rõhut`, õt alatõh sjoost sajandist om kuningriigi tegijäte seah kokkolepe, minkä perrä piäsi kuningriik ütskõrd Meremäel ja tõõnõkõrd Obinitsah toimuma`. „Kas parhilla om sjoo põhimõtõ kahtluse alla säet?“ küsse Hõrn.
„Ma` tiia-ai` koh kohvitarõh sjoo kokkolepe om sõlmit,“ ütel taa pääle Meremäe volikogu esimiis Vares Arno. Timä arvatõh piäs kõk valla sündmuse Meremäel olõma, sest sinnä sai tuu jaost jo plats ehit.
Kuuholeku edesiarenedeh paistu a, õt inämalejaole kohalõtulnuist om kõrdadõh tähtsamp taa, kuis kuningriiki kõrralda ja tetä ni, õt olõs tetüs, mitte a poonata taa üle, koh tä sõs õks olõma saa. „Olgõm õnneliku taa üle, õt sjoo asi om mi kõrralda. Õnn om parhilla mi käeh, sest 7000 inemist om mi valda tulõmah,“ ütel` Kooser Viivika.
Timahavane kuningriik tõi Miktamäe staadionile üten leelokoorõ ja kutst` külälisiga pää 5000 inemist. Miktamäe vallavanemp Hirmo Inge om uma sõnul eriti rahul tuuga, õt tsootska valimisel aet` inemise nööri otsa, miä välisti kõk vaidluse taa üle, kiä koh om. Samuti oll` Hirmo rahul otsusõga peldikutõ mano viivärgi ülessäädmisega. „Vesi avit ka kuuma leevendä, sest inemise saiva hindäle aig-aolt külmä vett pähe ja näkko panna,“ ütel Hirmo.
Timahavasest kuningriigipääväst osa võtnu` President Ilves kõnel uma kõnes, kuimuudu Eesti riigi tulevik ja tugevus sõltus taast kuis mõistetas säilita` olemaholõvat väärtuslikku ja kordumatut ning teisalt lõimi` sjood kõ`õ vahtsõga. „Seto ainulaadnõ kultuur ja kombestik väärise riikliku kaitsõt ja vastavassõ riiklikku arengukavva tulõ suhtuda sisuliselt,“ kõnõl` president Ilves. „Ilmä ti ja ilmä Setomaa kultuurita olõs mi suur Eesti paljo vaesemp,“ ütel` Ilves uma kõnõh.
Samalaol ku president rõhutas setode kultuuri tähtsust paistusõ seto eis um kultuuri peräst ühä inämp murõt tundvat. Meremäele kokkokutst kuuholõk nõst lisäh järgmise kuningriigi toimumisekotusse küsümisele ka hulgalisõlt tõisi probleeme. „Kuningriigi sisuline pool om nõrk. Mitte rahuldav vaid nõrk – sjoo om lännü õllesummeris. Rõivit om vähe nätä ja näid kantas võlssi,“ ütel` Vissel Triin.
„Mu miilset lät sjoo kuningriik õga aastaga üha inämp tsirkuses, midä eestlse tulõva kaema`, “ kõnõl` Laossina küläh eläv Kaisel Mari. Samah tuu Kaisel vällä, õt timäle miildü Miktamäe kuningriigi laada platsil spontaanselt pilli mänginu` muusiku. „Nää` mängse küll rahvalikku sülti, a mängse sjoo iist väega toredasti,“ kitt Kaisel.
Tõisi hulgah juht ka Raudoja tähelepanu tõsiasjalõ, õt seto rõivih inemisi oll` kuningriigil liigä vähe. Lisäs taalõ es miildü tälle seto sõjaväe paraad. „Sjoo ole-ei` seto sõaväe paraad, koh tetäs õgasugust asja,“ ütel` Raudoja.
Hõrna Rieka nõst` seoseh kuningriigiga terve rea küsümisi, seletadõh, õt selgest tulnu` mõtõlda taa, minkä jaost kuningriik sõs ikkagi om – kas hindä välläpuule näütamises vai umalõ rahvalõ. „Vahest pidänud kuningriigipääväl olõma ka üts sääne päiv koh om õnnõ uma seto rahvas,“ arotlesi` Hõrn. Samuti ole-ei Hõrna arvateh ka parhillanõ meistritevalimise süsteem periselt tõsiseltvõetav. „Mu sõira leti man oll` Miktamäel peaaegu 90% näid inemisi, kiä ütli, õt „AAAA sjoo omgi sõir!“ Ja säändse inemise hindäse sõs, et kiä om meistri,“ kõnel` Hõrn.
MTÜ Setomaa Turismi vedosnik Pärnoja Ülle om a murõh kuningriigipäävä setopärasuse üle. „Mõtõlda tulõs taalõ, kuis tetä nii, õt kuningriigil olõs võimalikult vähe Hiina peräst ja midä tetä, õt inämp kohalikke kaupmehi tulõsi` sjoole sündmusele,“ selet` Pärnoja.
Tammiste Riin om samtui taad miilt, õt är` tulõs kiildä Poola kaup ja lisäs tuulõ ka rämpstoit. „A positiivne oll` taa, õt päält ametliku kava ole-es süldibänd vaid kõk pillimehe` saiva lihtsalt mängi,“ kõnõl Tammiste.
Jah, kuningriigist om saanu` päiv, midä õga järgmine kõrraldaja taht üha inämp parempini ja parempini tetä. Ni om plaanit` järgmise aastaka kuningriigi kõrraldamisse kaasata` ka Kroonikogo ja kogokond. Seni a ku järgmine Setomaa suursündmus kätte jõud tasus inemistel mõtõlõda ülembtsosotka Raudoja sõnnu pääle: „Seto ütlese, õt a ma jo käve ütel kuningriigipääväl, ma` olõ jo sjood nännü külh. Tegelikult ole-ei ti midägi nännü, sest õga järgmine kuningriik om vahtsõh nulgah vahtsõtõ kõrraldajatõ nägo.“
Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee
Tereh.
Seto Kuningriigipäiv om üts vällämõtõld illos asi, koh saava üts kõrd aastagah kokko seto. Ku alostusaastilõ tagasi kaia, sis oll sjoo asi veiga õks seto muudu , a no naatas sisse tuuma kommertsi ja šõulist puult, kaos nigu una hüä seto ar.
Olõ nõuh iihpuul kõnõlõitõga, õt piat eishindämano jäämä, tohisis asja lasta ollõsummõrist minnä. Olõmi siih uma kooriga eiski mitmõl vooril mõtõlnu, õt vaest sjoo aastaga lää`i, õga sääl midägi inämp tetä õi olõ.
Hallus teema om rahvarõividõ võlssi kandninõ. Om osa inemisi kiä käävä-kandva rõivit kuigi hobrotsõhe, räti-nuustak pääh, põll lühkokõnõ, koss kukruh jm. Seto naane piat õks illos olõma. Illos om kaia Õiõt-Maarjat.
Olõ ka tuud miilt õt seto süüke-juukõ jm võistluisi hindasi õks komisjon, või olla muidogi mano rahvalemmiku valiminõ.
Hääde suuvõga ja jäämi õks setost!
Ilme